tähtis reprodutseerimisjärjekord. Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutada, siis tavaliselt meenub talle 35-40% sõnadest. Mälus püsimist võib kontrollida ka nii, et esitame inimesele 200 sõna, mille hulgas on 100 varemkuuldut ja 100 uut sõna, ning palume meenutada varemkuuldud sõnu. Sellises testis tuntakse ära keskmiselt 95% sõnu ja u 7% peetakse uusi sõnu varem esitatuteks. Katse tulemus võib erineda, kui uued sõnad on valitud nii, et nad on mitmete tunnuste poolest sarnased varemkuuldutega (äratundmise % väheneb). Kuna eduka äratundmise aluseks on mälus püsimine, siis järeldub, et paljudel juhtudel on materjal küll mälus olemas, kuid ta pole parajasti kättesaadav. Tuleb leida test, mis muudaks info kättesaadavaks. Äraarvamistestil on ka teatav osa juhuslikul äraarvamisel. Täpsemad tumenused saab, kui palutakse inimesel
meenutama, siis üsna tavaline tulemus on, et ta meenutab umbes 35-40% sõnadest. Kuid me võime mälus püsimist kontrollida ka niimoodi, et esitame talle 200 sõna, mille hulgas 100 on varem kuuldud ning 100 uut sõna, ning palume öelda, millised olid varem kuuldud sõnad. Sellises testis on tulemus tavaliselt palju parem, keskmiselt 95% esitatud sõnadest tuntakse ära (ja umbes 7%-l juhtudest peetakse uusi sõnu varem esitatuteks; katse tulemus võib erinevate nimekirjadega olla ka erinev, näiteks kui uued sõnad on valitud nii, et nad on mitmete tunnuste poolest väga sarnased varem kuuldutega, siis äratundmise protsent muidugi väheneb). Kuna sellise eduka äratundmise aluseks oli ju samuti mälus püsimine, siis on ilmselt õige järeldus, et paljudel juhtudel on materjal küll mälus põhimõtteliselt olemas, aga ei ole parajasti kättesaadav. Tuleb osata leida test, mis muudaks informatsiooni kättesaadavaks.
annaabi.ee 
