Muusikat peeti jumalate kunstiks, mida valvasid muusad. Kreekalik mõiste musike hõlmab muusikat ja poeesiat. Kuningas Saalomoni olid teenistujateks kutselised templimuusikud ehk leviidid. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb neljaks perioodiks: arhailine ajajärk, klassikaline ajajärk, hilisem ajajärk ja Rooma võimu ajajärk. Arhailisesse ajajärku jääb kutseliste laulikute aoidide ja rändlaulikute rapsoodide tegevus. Nad esitasi eepilisi laule ja kultuslaule ehk hümne. Sellel perioodil arendati välja ka nomos (kreeka keeles 'reegel') muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas kasutatavaid meloodiakäike, rütmi, helilaade. Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest veinijumal Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest , komöödia pöörastest sigivuslauludest
Hiljem kontsert taas jätkus, inimeste hääled vaibusid ja kontserdilava ette astus Peep Lassmann.Tema esimeseks teoseks oli Oliveri Messiaeni teos ,,Jeesuslapse suudlus"( 15.pilk tsüklist ,,20 pilku Jeesuslapsele").Pala algas vaikselt ja tempo oli väga aeglane.Kuid minu üllatuseks muutus teos pilkselt väga kiireks ja dünaamika muutus valjemaks.Teos polnud üldse samasugune nagu alguses.Lõpus teose muutus lausa närvilisemaks ja tempo väga kiireks.Teine esineja oli Age Juurikas, ta esitasi Isaac Albenizi teose, mis kannab pealkirja ,,La Vega". Teos meenutas mulle balli ja seda, kuidas õukonna liikmed tantsisid uhkete kleitidega. Teose tempot on päris raske iseloomustada, sest see pidevalt muutus.Vahepeal kiiremaks ja vastupidi.Meloodia oli väga voolav ja pidulik.Kuid lõpuks muutus see palju rangemaks ja kiiremaks. Peale teist poolt toimus taas väike viieteist minutiline vaheaeg.Mille käigus sai oma jalgu sirutada ja paar lonksu vett juua