Sissejuhatuses tehakse põhjaeesti keeles vahet näiteks kirderannikumurde ja südaeesti keele vahel, lõunaeesti on kõik üks: seda esindab kord võru-, kord tartukeelne sõnakuju. Mõnikord seostuks lõunaeesti sõnakuju etümoloogiliste paralleelidega paremini kui kirjakeele sõna: kuusk'igihaljas tiheda koonusja võraga okaspuu (Picea)'; sõna on sugulaskeeltes ilma klaadivahelduseta, aga lõunaeesti kuus : kuuse :kuust ETS-is puudub. SÕNAARTIKLI ESITAMISTEHNIKA JA KIRJAVIIS ETSi sõnaartikli viited sugulaskeeltele on üles ehitatud kõige vähem mõttevaeva nõudval moel: vadja susi 'hunt' soome susi 'hunt' või vadja ilves 'ilves' isuri susi 'hunt' soome ilves 'ilves' karjala susi 'hunt' isuri ilves 'ilves' Selliseid näiteid on paljupalju. Miks mitte näiteks vadja, soome, isuri,
keisrivõimu mantlipärija, siis, kui kirik talle selle võimu omistas. Kuningavõimu pooldajad väitsid vastu, et kõik võim tuleneb Jumalalt ning seega on maine võima ka otse Jumalalt saadud. Kuninga võim ei tule läbi kiriku ning seega kuningas vastutab vaid Jumala ees. Aquino Thomas (1225-1274) Aquino Thomase suureks eeskujuks on Aristoteles: · idee, et mõistus on võti loomuliku maailma mõistmiseks · ka materjali esitus, teemade ring, teema esitamistehnika, mõisted, kontseptsioonid. Aristotelese linnriigi mõisted (piisav iseeneses) tulid tänu Thomasele keskaega. · uskumus, et ühiskond kasvab inimese loomupärastest impulssidest, selline ühiskond loob kõik, mida täiustatud inimloomus vajab. Aristotelesega aga ei sobinud kokku religioosne institutsioon (kirik), vaimu heaolu väljaspool ihu, hinge saatus peale maist elu, tõde muudest allikatest peale mõistuse. Ka ei vajanud riik tema arvates
annaabi.ee 
