riigisisesesse õigusesse). Direktiivist tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral on rikkumiseks, kas direktiivi õigeaegne ülevõtmata jätmine (non-communication) või ebakorrektne ülevõtmine (non-compliance) ehk sisuline rikkumine. Võib algatada komisjon liikmesriigi vastu või liikmesriik teise liikmesriigi vastu 16. Tühistamismenetlus. Tühistamismenetlus on kohtumenetlus, mis on algatatud EL õigusakti kehtetuks tunnistamiseks. Hagi esitajatena tuleb eristada eesõigusega hagejaid ja eesõiguseta hagejaid Erinevus: eesõigusega hagejad võivad akti vaidlustada ka siis, kui nende õigused ei ole rikutud. Eesõiguseta hagejad saavad vaidlustada ainult nende subjektiivseid õigusi rikkuvaid akte. Eesõigusega hagejad: liikmesriik, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon. Eesõiguseta hagejad: kontrollikoda, EKP ja regioonide komitee. Aga ka füüsilised ja
Rikkumismenetluse võib liikmesriigi vastu algatada ka teine liikmesriik. Seda võimalust kasutatakse aga arva. Hagi esitaja: liikmesriik. Kostja: teine liikmesriik. Pooled: liikmesriik versus liikmesriik. Tegemist on objektiivse menetlusega, st et liikmesriigi enda õigused ei pea olema rikutud selleks, et teine liikmesriik kohtusse anda. TÜHISTAMISMENETLUS- ELTL art 263- Tühistamismenetluses on kohtumenetlus, mis on algatatud EL õigusakti kehtetuks tunnistamiseks. Hagi esitajatena tuleb eristada eesõigusega hagejaid ja eesõiguseta hagejaid Erinevus: eesõigusega hagejad võivad akti vaidlustada ka siis, kui nende õigused ei ole rikutud. Eesõiguseta hagejad saavad vaidlustada ainult nende subjektiivseid õigusi rikkuvaid akte. Eesõigusega hagejad: liikmesriik, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon. Eesõiguseta hagejad: kontrollikoda, EKP ja regioonide komitee