linnuste ehitamine. Lisaks olid siinsed maavaldused jagunenud omavahel sageli vaenujalal olnud ordu ja piiskopivõimu vahel. Samuti võis kirikus kaitset leida saarlaste sagedaste vastuhakkude puhul. Kiriku esemelises interjööris on selle ehitamisajast säilinud dolomiidist altarilaud. Keskajast on ka ristimisvaagna kivist jalg. 1629. a. valminud renessanss-stiilis kuuetahuline kantsel on vanemaid Saaremaal Nelja esitahku raamivad elegantsed kvaliteetselt töödeldud voluudina painutatud konsoolid, mida kaunistavad pikad akantuselehed. Tahkudele kinnitunud vapid on kaduma läinud. Kõnetool ootab peatset restaureerimist. Kantsli autoriks on Kuressaares tegutsenud meister Balthasar Raschky, kelle töödes on tuntav stiililine side Sileesia kunstiga. Kiriku klassitsistlikus stiilis altari on valmistanud Kuressare tisler Nommen Lorentzen 1827. a. Altari taga on imekaunis vitraazaken
Liugurile on kinnitatud plaat 4, millele on kantud jaotused kuni 90°. Plaadile 4 kinnitatud teljel liigub vabalt hoob 5, mille alumine osa kujutab endast kahe 90° nurga all asetseva tahuga nurgamõõtjat. Hoova ülemine ots, millele on kantud märkjoon, libiseb piki plaadi 4 jaotusi. Kontrollitav treitera asetatakse põhitasapinnaga plaadile ning lõiketasapinnaga risti hoova 5 pinnale. Esinurga mõõtmisel liibub tahk 6 vastu treitera esitahku, taganurga mõõtmisel aga tahk 7 vastu treitera tagatahku. Liibumise õigsust kontrollitakse läbipaistega. Hooval 5 olev märkjoon näitab plaadi 4 skaalal mõõdetava nurga suurust. Kirjeldatud nurgamõõtjat kasutatakse samuti esinurga ja taganurga mõõtmiseks treitera taasteritamisel. Lõikeserva terituse ja lihvimise kvaliteeti kontrollitakse tavaliselt 10-20-kordse suurendusega luubi abil.
enam lõikejõudu ei mõjuta. 10 Laastusurve lõikuri esitahule Sõltub järgmistest teguritest: 1. Laastu ristlõike suurusest - mida pikem ja laiem on laast, seda suuremat survet avaldab see lõikuri esitahule ning põhjustab vajaduse suurema lõikejõu järele. 2. 2) Lõikenurga suurusest - suurema lõikenurga puhul liigub laast järsemalt vastu lõikuri esitahku ning laastu painutamiseks läheb vaja suuremat jõudu. Kui suurendada lõikenurka 45° -ilt -85° -ni, siis läheb pikilõikamisel kuni 2,8 korda suuremat jõudu tarvis. 3. Puidu tugevusest - laastu murdmiseks ja painutamiseks vajalik jõud , mis sõltub eeskätt lõigatava materjali painde tugevusest. 4. Lõikekiirus - mida suurem hetkkiirus antakse lõikamisel tekkinud laastule, seda suuremat inertsjõudu tuleb lõikuril taluda ja ületada.
annaabi.ee 
