Sõltuv ja sõltumatu esivedrustus Enamikul veoautodel on esisild sarnase ehitusega. Sõltuva vedrustuse esisild koosneb sepistatud I-ristlõikega põiktalast, millel on vedrustuse detailide kinnitamiseks vastavad kohad. Tala otstes olevatesse silmadesse käivad käänmikupoldid, mis omakorda ühendavad esisilla tala ja käänmikke. Tala toetub laagrile ja käänmikupolt on vertikaalkoormusest vaba. Esiratta rumm pöörleb käänmikutapil kahel laagril. Sõltumatu vedrustusega esisillad on kasutusel väikeveoautodel. See on ehituselt sarnane sõiduautode harkvedrustusega, mille põhiosad on alumine ja ülemine õõtshark ning nende vahele läbi käänmikupoldi seotud käänmik. Auto liikumisel ratastelt kerele kanduvate tõugete pehmendamiseks kasutatakse vedrusid. Suurveoautodel kasutatakse põhiliselt lehtvedrusid, millised asetatuna sildade ja raami vahele, võtavad ühtlasi vastu auto kiirendusel ja pidurdusel tekkivad jõud. Vedrustuse liigitused: Lehtvedrud:
Määrimise ajal liiguta laagrit, kiigutades ülestõstetud tandemikorpust üles-alla. • Enne ja pärast kiigelaagri montaaži nõutakse tingimatta määrimist. See nõue kehtib ka höövli ületalvepidamisel. • Montaažieelsel puhastusel tuleb kontrollida, et puhastusaine ei rikuks tihendeid ega tungiks käiguossa. Tagarataste rummud Iga rummu telje otsas on 1 määrdenippel rattalaagrite määrimiseks. Esisillad Esisilla abil toimub höövli juhtimine. Koosneb: 1. Sillatala 2. Käändhoovad 3. Paralleelvarras ehk rööpvarras 4. Hüdraulilised juhtsilindrid 5. Kallutusmehhanismi hüdrosilinder 6. Kallutusmehhanismi hoovastik Käändhoovad + Tala + Paralleelvarras = Roolitrapets (võimaldab ratastel pöörata erinevate nurkade all) Esirataste kokkujooks Esirataste kokkujooksu tuleb kontrollida siis, kui ratastega on põrgatud vastu takistust või kui rattaid on vahetatud
annaabi.ee 
