vähem), tera geomeetrilisest kujust (väiksem esinurk kutsub esile suurema kalestuse), lõikerežiimist, õlitamisest ja teistest teguritest. Kalestus kõr- valdatakse lõõmutamisega. 4 Terakasvaja moodustumine. Plastsete metallide lõikamisel moodustub tera esipinnale lõikeserva lähedal metallist kõrgend, mis keevitub esipinnale. See on terakasvaja, mille tekkepõhjus on laastu pinnakihi pidurdumine tera esipinnalt eemaldumise ajal (vt. joon. a). Joon. Terakasvaja moodustumine treimisel a; b terakasvaja murdumine, c terakasvaja kõrguse sõltuvus lõikekiirusest Terakasvaja on väga kõva, sest esmalt kuumenedes ja seejärel jahtudes ta karastub ja lisaks sellele veel tiheneb (kalestub) märgatavalt. Koorivtöötlemise ajal võtab terakasvaja koormuse endale ning hoiab tera esipinda kuumenemise ja kulumise eest. Seepärast ei ole terakasvaja musttöötlemise ajal kahjulik, vaid isegi kasulik
Otsfreesidel seevastu eristatakse pea - , abi - ja üleminekulõikeserva. Pealõikeserv:- See on freesi teljega nurga all asetsev lõikeserv. Abilõikeserv:- See on freesi otspinnal paiknev lõikeserv. Üleminekulõikeserv:- See on pea - ja abilõikeserva ühendav serv. Hammaste kuju ja elemendid. Olenevalt pinnast , mida mööda teritatakse frees, eristatakse kahte hammaste konstruktsiooni. Teravatipulised hambad - hambaid teritatakse tagapinnalt. Kukaldatud hambad - hambaid teritatakse ainult esipinnalt. Eristatakse järgmisi hamba elemente: Kõrgus h - kaugus lõikeserva punkti ja soone põhja vahel, mõõdetakse freesi radiaallõikes risti selle teljega. Hamba tagapinna laius - kaugus lõikeservast hamba tagapinna ja selle lõikejooneni, mõõdetakse risti lõikeservaga. Hammaste ringsamm - kaugus kahe naaberhamba lõikeserva ühenimeliste punktide vahel, mõõdetakse freesi teljega ristioleval tasapinnal mööda ringjoone kaart, mille keskpunkt asub nimetatud teljel.
Valguse amplituud esitatuna sõltuvusena polarisaatori nurgast võtab ellipsi kuju, siit ka nimetus ,,ellipsomeetria". Ellipsomeetria suudab iseloomustada läbipaistvaid või neelavaid materjale kuni sügavuseni, millelt valgus suudab esipinnale tagasi pöörduda. Kui neelav kiht on suurema paksusega, ei sõltu mõõtmistulemused enam materjalikihi paksusest. Võtame mingi materjali murdumisnäitajaga n. Normaallangemisel on selle esipinnalt peegeldunud ja sellele langenud valguse amplituudide suhe (Fresneli koefitsient) peegeldumisel mitteneelavalt materjalilt kokkupuutes õhuga (murdumisnäitajan0 = 1) võrdne -1 = +1 ning peegelduskoefitsient -1 2 = 2 = .
annaabi.ee 
