üleslükkejõud eri kohtades erineva suurusega üle ja läbipaindeks, ehk “hogging” ja “sagging” Paindemomendid tekivad ka lainetuses sõites Kõige suuremad momendid tekivad kui lainepikkus on võrdne laevapikkusega Pikilõikejõud Pikilõikejõud on suurimad neutraaltelje läheduses 8. Kirjelda laevale mõjuvaid lokaalseid jõude Pounding ja slamming Tormises meres tõuseb laeva esiots veest välja ja kukub tagasi vette nim. pounding. Võivad tekitada laeva esiotsale vigastusi. Laeva vibratsioon lainelöökidest (Panting) 9. Mis on laeva raskuskese? Tühja laeva raskuskeskme koordinaadid on teada. Need arvutatakse välja kreenikatse abil. Raskuskeskmel on kolm koordinaati VCG, TCG, LCG (vertical center of gravity, transverse center of gravity, longitudinal center of gravity). kehale mõjuvate raskusjõudude resultantpunkt Laev muudab enda asendit vees seni, kuni tuleb tasakaal, ehk G ja B on ühel vertikaalsirgel 10. Mis on laeva ujuvuskese?
KP 2 HKP VKP Patrulli teekonna kaart 106 PATRULLI LIIKUMISMOODUSED Rivistus peaks olema võimalikult lihtne. Kolonn ja teemant on kasulikud ri- vistused, üksikkolonni tuleks võimaluse korral vältida. Meestevaheline kau- gus sõltub nähtavusest. Patrulli võtmeisikute asukoht rivistuses sõltub paljudest teguritest, kuid ta- valiselt kehtivad alljärgnevad reeglid: ●● Patrullivanem peaks olema esiotsale lähedal, kuid mitte päris ees. Tema positsioon peab võimaldama patrulli navigeerimist ja tegevuse juhtimist. ●● Patrullivanema abi peaks olema tagumise otsa lähedal, aga mitte kõige taga; ta peab juhtima patrulli tagaosa, et patrulli juhtimiselement oleks jagatud. ●● Kuulipildujad peavad pakkuma ringkaitset, kattes eest, tagant ja külgedelt. ●● Kui raadiojaama kannab keegi patrulli liikmetest, peab ta asuma pat-
annaabi.ee 
