talle pandi diagnoos alles täiskasvanuna. Hiljuti, kui autor oli kuulnud narkolepsiavõrgustiku New Yorgi haru koosolekust, küsis ta luba sellel osalemisel. Paljudel sellel koosolekul osalejatest esines katapleksiat. Hallutsinatsioonide puhul on lood teised; sageli pelgavad inimesed nende esinemist tunnistada. Hiljem kirjutasid ka mitmed seal koosolekul osalejad autrolile oma murest. Suuremal osal inimestest esineb kindel une ärkveloleku aeg. Narkolepsiaga inimstel esinevda nö. mikrouned. Ootamatu narkolepsia laadne uni ilma katapleksiata võib tekkida ka toksilistest seisundites või tingituna mitmesugustest ravimitest. Ka autoril endal esineb üha sagedamini selliseid episoode. Paljudel narkolepsia all kannatavatel inimestel esineb lisaks nägemishallutsinatsioonidele ka kuulmis ja puutehallutsinatsioone või erinevaud kehalisi tundmusi. Kuni 1953. aastani puudus tegelikult arusaamine une füsioloogilistest alustest, unenägudest
- Olulisus ja kaal o kokkuleppelised, võivad olla erinevad inimeste phul - Kaalutakse nii kattuvate joonte olulisust kui ka erinevate joonte olulisust – lõpptulemusena määratakse tüüpilisuse aste Mõiste hierarhiad - Eristatakse kolm taset mis väljendavad erinevaid abstraktsiooni tasemeid (kinnitatud eksperimendiga) - Superordinaarne e üldmõiste – hõlmavad väga erinevaid objekte (mööbel) - Baastase – asjad mis esinevda reaalses elus, millel on tajutud ühised omadused ja funktsioon nt tool - Subordinaarne – spetsiifilised asjad ja objektid, pole kuigi ökonoomsed nt tugitool Baastase - Baastasemel on eriline koht meie igapäevases tunnetuses. Baastaseme erilisust on tõestatud eksperimentaalselt - Nii täiskasvanud kui lapsed nimetavad sponataanselt just baastaseme mõisteid - Lapsed omandavad baastaseme mõsited kõgie varem