Kogus rangelt piiratud. Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi dotsent Tiiu Liebert Allergia ühel 10 000 täiskasvanust ja ühel 400 lapsest. Grupid Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) Muud lisaained (E500-E1500). Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed. Sünteetilised ained, mis ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda on ohtlikud. Nitritid ja nitraadid Säilitusainete ehk konservantide (E2...) hulgas on küllaltki palju kantserogeenseid aineid. Näiteks E249-252 on nitritid ja nitraadid, E280-283 nitroühendid. Nitriteid kasutatakse liha esialgse punase värvuse säilitamiseks. Soodustavad kasvajate ja suhkurtõve teket. Aspiriini mitte taluvad inimesed. e-ained ja ohud Antioksüdandid BHA ja BHT
lisaained (E500-E1500). Siia kuuluvad näiteks magusained, millest mõni on kordi magusam kui suhkur, aga energiasisalduse poolest pea nullilähedane. Neid kasutatakse madala kalorsusega toitude valmistamisel ja diabeetikutele on need suhkruasendajateks. Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad, sest enamasti saab organism nende lagundamisega ise hakkama. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed, ainult kunstlikult valmistatud. Nõnda ei põhjusta needki tervisele suurt muret. Märksa ohtlikumad on aga sünteetilised ained, mis ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda. Ülitundlikel inimestel võib sünteetiliste ainete kauaaegne tarbimine tekitada allergiat. Samas on selliseid lisaaineid odav toota, need täidavad toidus kindlat ülesannet ning on väga tõhusad. Kuid kaugeltki kõik E-koodiga tähistatud ained pole kahjulikud. E ja numbrikood märgib
annaabi.ee 
