plaju stabiilsemale platformile. Siin lähedal pole laamade kokkusaamis kohti. Nagu ma uurimustöö käigus teada sain on ka eestis olnud maavärinaid ja suuri laineid, tihti sügisetormide ajal, selle aasta alguses olid pärnus üleujutused, aga neist ühtegi ei saa lugeda otseselt purustavaks tsunaamiks. Lugedes sain ka teada, et enamus tsunaamisi esineb just Vaikse ookeani kandis ja ka India ookeanis, mujal võib elada suhteliselt väikses tsunaami hirmus. Kõige rohkem tsunaami laineid on esinend Jaapanis ja ka Havai saarestikku ei saa mainimata jätta. Jaapanis aga kindlalt kõige rohkem. Samas oli ju eelmise sajandi suurim tsunaami just Havail, kui ta hävitas 1946 aastal Hilo linna. Küll aga pole see võrreldav purustuste osas 2004 aasta Kagu- Aasiaga, eriti kui räägime ohvrite arvust. Mäletatavasti oli neid eelmine aasta üle 150000 mis on väga väga palju. Palju hukkunuid aitaks ära hoida palju räägitud soovitus, mitte ehitada oma elamisi ohu tsoonis kallastele
jutlustajatena. Krahv Zinzendorf andis toetust ka 1739. aastal eestikeelse Piibli trükkimiseks. Vennastekoguduse tegevus 1727-40 oli rahulik, liikumine levis hoogsalt ning nende suhted ametliku kirikuga ja riigivõimuga hakkasid halvenema pärast 1742. aastat. Rüütelkonnad kartsid, et liikumine sünnitab rahutusi talupoegade hulgas, samuti kardeti, et võtavad kiriku üle. Neid süüdistati usulise sekti iseloomus, vendadest jutlustajad olevat esinend nagu pastorid, kokkutulekutel matkiti kristlikku algkogudust, kinnised koosolekud, evangeeliumitekste kasutati valedel päevadel, omad palved, väline vagatsemine, kõrkus ja upsakus. Mõnedes kogudustes tekkisid ka rahutused. 1743. tegevus keelustati, 64 jälle lubatud. Vennastekogudus oli 18. sajandi eesti talupoegade hulgas oluliseim kultuuriline nähtus. Levis kiiresti, sest kirik oli rahvale võõraks