Mustkunstniku osavates kätes ilmusid ja kadusid lilled ja apelsinid, suled, tuvid ning kuldkalad."12 Etenduste eel jagas Houdin vaatajale enda toimetatud ,,Cagliostro"-nimelist 13 lendlehte, mida vaheaegadel elavalt uuriti. See näitab väga hästi mustkunstniku suhtumist ja austust oma publiku vastu, kuna ei olnud just kerge valmistada igaks esinemisõhtuks uusi satiirilisi kirjutisi ja lustlikke karikatuure. Kuigi Robert-Houdini esinemisstiil oli endiselt salongilik, ei olnud see määratud enam aristokraatlikule vaatajale, vaid kodanlasele. Laval käitus ta justkui inimene publiku hulgast, mitte eriliste võimetega maag-preester või elegantne ja teravmeelne õukondlane. Artisti käitumises puudus edvistamine ja poseerimine, mis olid eelnevatele illusionistidele omased. Ta oli tavaline, viisakas, meeldiv ja teravmeelne inimene. Houdin käitus publikuga nagu võrdne võrdsega. Tema olek andis ka
kaasa sinist taevast, viljakat musta mulda ja valget, säravat lootust. Veidi hiljem direktor vangistati. Pärast keskkooli lõpueksamite sooritamist tahtis Lennart Meri minna Tartu ülikooli ajalugu õppima. Esimestel sõjajärgsetel aastatel olid ülikooli uksed veel avatud kõigile ja sünnipärast hoolimata ei olnud Lennartil sinna raske pääseda. Ülikoolikaaslased mäletavad, et ta oli noorhärra, kes rääkis enesekindlalt ja käskiva tooniga. Ta oli alati "kohal". Tema esinemisstiil ei lubanud vasturääkimist. Ta ei olnud alandlik ega anuv, ei siis ega hiljemgi. Ilmselt lisas enesekindlust ka suurepärane vene keele oskus. Lennart rääkis vene keelt ladusamalt kui paljud uue aja ametnikud. '"Igaühel olid omad nipid. Mina ei osanud käituda aristokraatlikult nagu Lennart ja vene keelt rääkisin ka halvasti, niisiis teeskles in pigem rumalat ja abitut. Minu stiil oli: ehk aitate mind! See oli teine viis uute võimukandjatega manipuleerida