uskumused: puu tuli langetada siis, kui puu on surnud (talvel). Lehtpuud võeti maha vana kuuga ja okaspuud noore kuuga (Saaremaal aga vastupidi). Kui puu võeti maha kütteks, siis kevadel ja noore kuuga. Kui puu võeti maha, et teha põllumaad, siis hilissügisel ja vana kuuga. METSAHALDJAS – esineb enamasti inimesena. Eesti juttudes esineb rohkem pika mehena. Liivimaal matsaka pikkade küünistega naisena. Võib esineda ka loomadena – hunt, karu, madu. Samuti üks esinemiskujusid on puu. Metsahaldjas on perekondlik. Metsahaldjas tegeleb: metsloomade karjane; valvab karja (mitte igaühe karja) – kristlikul ajal teeb seda Püha Jüri; leheema (Liivimaal) Urb-Eit (Eestimaal); sooema – peab vaatama, et marjad kasvaks ja loodus ilus oleks. Eksitajateks metsas on metsa surnud või metsa uputatud inimesed. Metshaldja nime ei võinud mainida = otsene väljakutsumine. Kui metsa mindi tehti tõiv (side või pärg).
leviku üle. Näiteks on meil ammust ajast tavaks esitada usundialase germaani laenuna sõna haldjas1, kuid pole sugugi kindel, kas selle omaaegsel germaani vastel, mis arvatavasti tähendas `(karja) hoidja, valvaja'2, usundilist sisu üldse oli. Sellekohaseid tähendusvarjundeid annab vastavas germaani sõnaperes igatahes otsida. On seega olemas tõsine võimalus, et kaitsevaimu tähenduse omandas haldjas alles läänemeresoomlasil. Haldja nimetuse esinemiskujusid: · jumal, jumala, ...lutsi maajumala (vrd maarahvas), leivude t'errid'ummal; kodujumal, puujumal, liivi tuul-jumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel (jumo-tüvi, ka sõnad jumi-jume. · eesti haldijas, haldjas, hallijas, halljas, halijas, haldja, halgijas, halgjas ka all, aljas, sm haltija, vadja altõõ, haltialain, haltiaz (vt nt vesi-haltiain, vesi-haltias,
annaabi.ee 
