aastast lisandusid kontsertidele kunsti- ja fotonäitused. Alates teisest festivalist on festivali ajaloo tarbeks jäädvustanud kohalik fotograaf Jaanus Siim. 2002. aastal sai meie festivali esimest korda passiga külastada - soodus võimalus põhiliselt just muusikahuvilisele kohalikule inimesele. Kui festival alustas kontsertidega vaid kirikus ja laululaval, siis hakkas ajapikku lisanduma ka esinemiskohti: 2001 tuletõrjetorn ja jahimaja terrass, 2002 kohvik Arturi Juures ja selle välilava, 2003 Hüpassaare rabasaar, 2004 õigeusu kirik, 2005 Lõhavere linnamägi. Kõik toredad leiud, millest rappa minekust sai järgnevateks aastateks festivali magnet väga paljude jaoks. Rappa ei mindud lihtsalt niisama, see käik võeti ette öösel ning kontserdi viimane pala algas koos päikesetõusuga. Sellisel ajal on väga vähesed rappa sattunud ning seetõttu on avastamist palju.
Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Ühes leiukohas asub minimaalselt üks teadaolev pesapuu. Ühes parimas paigas Sirtsi soo ääres Angusel elab aga tervelt 10 lendorava pesakonda. Täpset lendorava arvukust pole teada, kuna seda pole sugugi kerge hinnata. Kõige rohkem lendorava leiukohtade teateid on Sirtsi ja Muraka looduskaitsealade ümbrusest, aga ka Tudu ümbrusest. Alutaguse süda ongi kõige lendoravarikkam. Praegu on veel teada lendorava esinemiskohti Soomaa rahvuspargis ja Nigula looduskaitsealal. Üks leiukoht peaks olema Vändra kandis ja samuti Harjumaal Kämbla looduskaitsealal ja Jõgevamaal. Samuti võib lendoravat tõenäoliselt olla ka Raplamaal, kus ta on varem elanud ja Pärnumaal, mida peeti möödunud sajandi esimesel poolel Eesti kõige paremaks lendorava alaks ja kust viimastel aastatel on taas uusi teateid tulnud. Lendorav on pikka aega Eestis olnud kaitse all, kuid see kaitse ei olnud kuigi aktiivne, seetõttu käivitas
annaabi.ee 
