võrdsustamine Liberalism Pärineb ladinakeelsest sõnast liber, mis tähendab "vaba" - poliitilise tähenduse omandas see termin 19.saj Hispaanias Liberaalsete ideede esilekerkimine 18.-19.saj oli seotud feodaalismi kokkuvarisemisega ning kapitalistliku ühiskonnasüsteemi tekkimisega Euroopas Varase liberalismi riigikorralduslikuks eesmärgiks sai kuninga "püha õiguse" asendamine konstitutsiooniline esindusvalitsuse põhimõtetega Liberalismi põhielemendid: individualism, vabadus, sotsiaalne õiglus - kõigil on võrdsed võimalused, aga ei ole võrdsed tulemused, ühiskondlik leping Klassikaline liberalism pooldab negatiivse vabaduse teooriat, mille järgi on inimene vaba sedavõrd, kuivõrd teised ei sega tema asjadesse vahele Sotsiaalliberalism: põhineb kapitalismi arengul 20.saj - ühiskonnas vajalik ka
inimesed võivad kulutada oma valimiskampaaniale. Kuidas saame me usaldada kedagi, kes on valmis raiskama suurt rahasummat valimistel võitmiseks? Teiseks väidab Mill mõnevõrra üllatavalt, et valitsuse liikmetele ei tuleks maksta palka. Sest vastasel juhul saaks ministritoolist "alamklassi seiklejate ihaldusobjekt" (Esindusvalitsus, 311). Neid, kellel endal puuduvad vahendid, kuid kes on ilmselt sobivad ja võimekad, võivad eraannetustega toetada nende valijad. Kuid esindusvalitsuse suurimaks takistuseks on hääletajate võimalik käitumine. Milli jaoks on eluliselt tähtis, et hääletajad hääletaksid vastavalt oma arusaamisele üldisest huvist; see tähendab, nad peaksid hääletama nende kandidaatide poolt, kelle kohta nad usuvad, et nad kõige tõenäolisemalt parandavad kodanikke ja korraldavad riigi asju tõhusalt ning kõigi huvides. Siin kasutab ta analoogiat vandekohtuga: