õigusi ja kohustusi. Juriidiline isik - Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu Füüsiline isik - Esinduse liigid (Esinduse aluseks võib olla seadus või tehing) 1. Seadusjärgne (vanemad, eest kostja) 2. Tehingust tulenev (keegi on palgatud). Esindaja: 1) teovõimeline 2) omab volitust 3) kui füüsiline isik, siis peab olema volikiri kinnitatud notariaalselt. Kui üks isik teise eest ja teise nimel tegutseb, on tegemist juriidilises mõttes esindussuhtega. Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadut esindatavale üle andma. Tehingust tuleneva esinduse korral määrab esindaja volitused esindatav. Esindajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Mõnikord seadus määrab ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajaks. Juriidiline isik võib olla esindaja, kui see ei ole vastuolus selle juriidilise isiku õigusvõimega. Volitus on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel
tingimusi, ei ole tegemist enam aktseptiga, vaid uue oferdiga, millele teine läbirääkimiste pool peab omalt poolt nõusolekuga vastama, et leping saaks sõlmitud. Ofert ja aktsept on juriidilised abstraktsioonid, mis aitavad seletada lepingu sõlmimise protsessi ning lepingu sõlmimise käigus tehtavaid tahteavaldusi. 11. Lepingu sõlmimine esindaja poolt Kui üks isik teise eest ja teise nimel tegutseb, on tegemist juriidilises mõttes esindussuhtega. Esindus jaguneb kaheks vastavalt esindaja teadlikkusele ja nõusolekule esinduse suhtes ning kuidas kumbki tekib: · seadusejärgne esindus - ei vaja mingit eraldi konkretiseerimist, kuna vastav õigus/kohustus on esindajal seadusest tulenevalt, olenemata sellest, kas ta tahab seda või mitte. Seaduslik esindus on eelkõige perekonnasisene. Näiteks vanem on alla 18-aastase lapse seaduslik esindaja. Samuti on seaduse järgi juriidilise isiku esindajaks selle juhatus.
annaabi.ee 
