valitsejad vallutatud maaga midagi ette võtta. Ligi pooleks sajandiks vajus Toompea unustusse, vanu hooneid ei parandatud ja hoone lagunes. Kui valitsema hakkas Katariina II olukord muutus. Tema käsul hakati Toompeale ehitama Eestimaa kubermanguvalitsuse hoonet. Hoone rajati Linnuse idaossa, selle ehitamisel lammutai osa ringmüüri koos Stür Den Kerli torniga. Peafassaadi kujunduses domineerivad veel barokk-kunsti motiivid. Lossi keskne korrus on teine korrus, kus asub esindussaal ehk Valge saal. Peakorrusle asusid ka kubermanguvalitus ja kubeneri eluruumid. Peakorruse ruumid moodustavad põhja-lõuna-suunalise ruumide rea lossi platsi ääres. Kubermanguvalitsuse hoone meenutas elegantset aadlpaleed. Ilmselt seepärast juurdus 18. sajandi viimasel veerandilka nimetus Toompea loss. Kuna htsaariajal oli hooned palju, oli raskusi nende haldamisega. Kagunurka rajati aga avalik park Kubeneri aed. Konvendihoone muudeti vanglaks. 1917. aasta
kutsetunnistust. Plaanis on muuta hetkel spordisaalina tegutsev kirikuhoone multifunktsionaalseks kontserdimajaks, mis koos lisahoonega moodustaks Arvo Pärdi nimelise muusikamaja. Muusikamaja tutvustaks nii Pärdi kui ka teiste Eesti süvamuusikaheliloojate ning muusika suurkujude loomingut, võimaldaks korraldada seminare, koolitusi, konverentse ning pakuks tervikuna võimaluse läbi viia väga eripalgelisi üritusi. Käesoleval hetkel puudub Rakveres sellise iseloomuga esindussaal, samas on vajadus selle järele suur. Selleks kavandatakse kirik rekonstrueerida, osaliselt restaureerida ning näha ette sobivas mahus juurdeehitus vajalike abiruumide jaoks. Ühtlasi tuleb organiseerida ümbritsev linnaruum lähtudes kaasaegsetest arusaamadest ja linna vajadustest. Rakvere Pauluse kirik on projekteeritud arhitekt Alar Kotli poolt Eesti vabaduse kirikuna. Kirik sai peaaegu valmis ning õnnistati sisse kaks päeva enne Eesti vabaduse kaotamist juunis 1940
haritornidega hoone jätkab barokiajastul madalmaades kujunenud linnaplaee traditsiooni. Raekoda oli keskaegsete linnade turuplatsi üheks traditsiooniliseks peakomponendiks. Uhkes raehoones väljendus linnakodanike iseteadvus. Raekodade arhitektuurset ilmet uuendati läbi aegade vastavalt muutunud maitsele, neid ehitati umber, laiendati ning ilustati. Alumisel korrusel paiknesid tavaliselt kaubakojad, ülal asusid haldus- ja kohturuumid ning kunstiliselt viimistletud esindussaal. Raekeldris hoiti ja turustati veine ja õlut. Tartu piklik, trapetsjas turuväljaks, mille toomepoolsel küljel paikneb raekoda, oli sajandeid endise vanalinna kaubanduselu keskus ja seda kuni 1920-ndate aastateni välja. Turu kitsaskülg ulatus emajõe kui tähtsa veetee lähedale, turu juurde usubus tiia manatee. Kirjalikud teated tartu raehoone olemasolust ulatuvad tagasi 16. sajandisse. Tõenäoliselt paiknes ta siin ka varem nau teisteski keskaegsetes hansa linnades
annaabi.ee 
