Tegevus on ainult maastikule täienduseks, põhirõhk on ikkagi maastikul. Sageli olid taustaks mäed. Tema oli keskpäevase valguse maalija. Teda peetakse kõige suuremaks meistriks valguse kujutamisel. On teinud sadamavaateid. Aknes ja Kalatea. Hommik. Keskpäev. Õhtu. Öö. · 17. sajandi teisel poolel tuli kunstiellu muutus. Louis XIV ajastu. 1648. aastal loodi kuninglik maalikunsti ja skulptuuriakadeemia. Peamiselt viljeldi esindusportreemaali. Tuntuimad selle meistrid on Rigaud ja Mignard. · 18. sajandi algul lööb läbi rokokokoolik elutunnetus. Peentuseb elurõõmsus ja heledad toonid. · Antoine Watteau- galantsete pidude maalija. Seltskond pargis. Armastuse pidu. Ärasõit Kythera saarele. Tema haaravaimaks tööks loetakse Gilles elusuuruses portreed. · Jean-Honore Fragonard(1732-1806)- Kõige rokokoolikum pilt on Kiik. Armastas kujutada armastusega seotud teemasi. Salajane suudlus. Armuvanne
Tegevus on ainult maastikule täienduseks, põhirõhk on ikkagi maastikul. Sageli olid taustaks mäed. Tema oli keskpäevase valguse maalija. Teda peetakse kõige suuremaks meistriks valguse kujutamisel. On teinud sadamavaateid. Aknes ja Kalatea. Hommik. Keskpäev. Õhtu. Öö. · 17. sajandi teisel poolel tuli kunstiellu muutus. Louis XIV ajastu. 1648. aastal loodi kuninglik maalikunsti ja skulptuuriakadeemia. Peamiselt viljeldi esindusportreemaali. Tuntuimad selle meistrid on Rigaud ja Mignard. · 18. sajandi algul lööb läbi rokokokoolik elutunnetus. Peentuseb elurõõmsus ja heledad toonid. · Antoine Watteau- galantsete pidude maalija. Seltskond pargis. Armastuse pidu. Ärasõit Kythera saarele. Tema haaravaimaks tööks loetakse Gilles elusuuruses portreed. · Jean-Honore Fragonard(1732-1806)- Kõige rokokoolikum pilt on Kiik. Armastas kujutada armastusega seotud teemasi. Salajane suudlus. Armuvanne