Võimalik karestada vastavalt soovile. Värvitoon sõltub valitud liivadest. Saadaval väga suur valik erinevaid toone värviliivasid. Hind: 4mm. paigalduse kohta. 21 - 28 EUR/m² Epopõrandad Dekoratiivpõrandad Kihipaksus 5 18 mm olenevalt valitud kivimitest ja suurusest. Dekoratiivpõrandaid on väga ainulaadseid, eksklusiivseid ja isikupäraseid. Põranda paremaks hooldamiseks on võimalik kivide vahed täis lakkida epolakiga. Dekoratiivpõrandad on enam kasutust leidnud esinduslikel põrandatel, näiteks autosalongides, müügisaalides, kauplustes ja restoranides. Samuti on dekoratiivpõrandad väga palju kasutust leidnud eramute vannitubades, saunades, tualettides, esikutes, rõdudel, terassidel ja treppidel. Saadaval väga suur valik erinevaid graniit- ja looduskivimeid. Hind: 24 - 95 EUR/m² (oleneb kivi suurusest ja täislakkimisest). Kemikaalikindlusega mass Kihi paksus 6 9 mm
särgid, brokaadist vestid jms. Tekkisid odavad "luksusesemed" - nööbitav tärgeldatud krae,manisk ja kätised, mida laialdaselt kandsid inimesed keskklassist. Tunduvalt lihtsustusid kaelasidemed. Rõivad ei toonitanud vöökohta, kotitaolised. Frakk ainult õhturõivastusena. Päeval kanti kuube, pükse ja vesti, 1860-ndatel hakati neid tegema ühest riidest. Püksid pikad, mõõduka laiusega. Värvused: eelistati halli ja pruuni segatoone, esinduslikel puhkudel must. Suvel heledad kuid mitte erksad rõivad. Moes ruudulised ülikonnad ning peene musta- hallitriibulised püksid. RÕIVASTUS 1870-1890 Prantsusmaal said täieõiguslikeks moeloojateks moemajad. Naisterõivastus Siluett: S-kujuline paine, turnüüri ja slepiga seelik, pihaosa liibuv, varrukad kitsad, kinnine kaelus. 60-ndatel hakkas krinoliin kaduma, seeliku voldistik koondus taha. 1870. a paiku tekkis turnüür (hobuserauakujuline jõhvidest või traadist istmikupolster).
(Genealoogiat tuleb siin vaadelda kui ühte eugeenilise uurimistöö metoodilist aspekti perekonnauuringute abil üritati kindlaks teha erinevate haiguslike, vaimsete, kuid ka antropoloogiliste tunnuste pärandumist.) Eugeenika areng Eestis oli pidev kuni iseseisvusaja lõpuni. Eestist sai üks väheseid maailma riike, kus võeti vastu steriliseerimise seadus, Tartu ülikooli juurde loodi Eugeenika Instituut ning tõutervishoiust räägiti esinduslikel riigi arengut kajastavatel foorumitel Rahvusliku Kasvatuse Kongressidel. Steriliseerimise seadus jõustus 1937. a 1. aprillist ning nägi sundusliku steriliseerimise (raseduse katkestamise) ette juhul kui parilikult vaimuhaiged, nõdramõistuslikud, raskel kujul langetõbised ning pärivuse teel edasikantavate raskete kehaliste vigadega isikud on kas sugutungi tõttu ohtlikud endale ja ühiskonnale või nad võivad sigitada järglasi juba mainitud tunnustega
annaabi.ee 
