½rendisuhe *Võime vähemalt tinglikult eristada rendi- ja palgasuhet kui esindussuhte korraldamise vorme. Nendevaheliseks piiriks võib pidada olukorda, kus 4krd = 1, seda vähemalt juhul kui alternatiivse netokasu võimalus agendil puudub. Nimelt on just siis p0=0 ja p1=1/2. Kui müra ja riski probleemid osutuvad suuremaks, siis tekib agendi jaoks püsipalk, kui aga väiksemad, siis rendimakse. Osalusmäär jääb aga esimesel juhul alla ja teisel üle 50%. Esinduskulu - Esindussuhtest saadav kollektiivne (indiviidide vahel jaotamisele minev) tehingukasu on mõõdetav nii bruto kui ka neto. Viimase saame, kui siin loodud tulemusest x võtame maha nii agendi kulu c kui ka tema riskipreemia R. Sellest tehingu netokasust saab agent alati endale vastavalt tema alternatiivsele võimalusele u. Ülejäänud jääb printsipaalile. Siit tuleneb, et esindussuhe saab teoks vaid juhul kui siit saadav netokasu ületab u
· ehitusplatsi soojakute, tänavate, platsi, poolelioleva ehitise korrashoid. · tööde talvine kallinemine ning abitööd Ehitusplatsi üldkuludeks on: · ehitustööde juhtimine; · objekti kindlustus; · lepingu tagatised. Firma üldkulud tekivad seoses firma kui terviku tegevusega ja neid ei saa seostada ühegi konkreetse lepinguga. Firma üldkuludeks on näiteks: · ettevõtte halduskulud (kontori ja juhtide palgakulu); · sotsiaalkulu; · peakontorikulu (koolitus, reklaam, esinduskulu) · tehnokulud (eelarvestamine, laomajandus, ettevõtlus- ja tehnoarenduskulu); · finantskulud (ettevõtte kindlustus, kapitali intressid, omaniku tulu, ettevõtte üldrisk). 8.5. Mis on pakkumuseelarve, millised kulud on seal arvesse võetud? 74 Pakkumuseelarve ehitusmaksumus määratakse esimest korda tulevase ehitaja poolt.
annaabi.ee 
