9. Peale Helsingi OM-i oli mujal järsk tõus mängijate pikkuse tähtsusele ja füüsisele. Meil väikese rahvaarvu juures jäi valik kitsaks. Perioodi üldiseloomustab meeste korvpalli taseme langus ja naiste korvpalli taseme tõus üleliidulisel areenil. Järsk suund pikkuse ja füüsise tähtsuse tõusule. III periood Aastad 1960 kuni 70-ndate keskpaigani välja, n.ö. "Tartu Kalevi" ja suuremalt jaolt I. Kullami periood Iseloomustavad näitajad: 1. NL-i meistrivõistlustele tehakse üks esinduskoosseis. Tartu "Kalevi" sildi all tuuakse Tallinnast juurde algul Lepmets, hiljem Metsar, Suurkask, Tomson jne. Enam ei üritata kahe meeskonnaga, Tartu ja Tallinnaga. 2. Korvpall saab lõplikult saalialaks. 3. I. Kullami tulekuga 1960.-ndast aastast järjepidev tõus, algul NL-i keskmiseks ja 1960-ndate lõpuks 1970-ndate alguseks ka NL-i tipu lähedale n.ö. "Kalevi" teine "kuldaeg": - 1967.a. Rahvaste Spartakiaadi II koht - 1969.a. NL a/ü meister
Sellel perioodil olid nende tulemused järgmised: 1949- NL meister 1950- NL 8 linna turniiri võitja 1950- NL mv. 2. koht 1951- NL mv. 3. koht 1952- NL mv. 4. koht 1952- NL 10 linna turniiri 2. koht Tol ajal olid suured mängijaisiksused: J. Lõssov, I Kullam, H Kruus, A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer. Aastad 1960-1970 on suuremalt jaolt Ilmar Kullami periood, kuna siis toimus korvpalli järjepidev tõus NL-i tipu lähedale. NL-i meitrivõistlustel tehakse üks esinduskoosseis. Tartu ,,Kalevi" sildi all tuuakse Tallinnast juurde algul Lepmets, hiljem Metsar, Suurkask, Tomson. Algas ,,Kalevi" n.ö teine ,,kuldaeg": 1967.a. Rahvaste Spartakiaadi 2. koht 1969.a. NL a/ü meister 1969.a. NL mv.-te 4. koht 1970.a. võit USA koondise üle 1971.a. NSVL Rahvaste Spartakiaadi 3. koht Mitmete rahvusvaheliste turniiride võidud Mängijaisiksused NL-i koondises: T. Lepmets, J. Lipso, P.Tomson, A. Krikun, A. Tammiste, J. Salumets
annaabi.ee 
