aastal alanud okupatsiooni tingimustes. 13. slaid iseseisev Eesti 20 aastat iseseisvust, näitasid eestlastele, et me tuleme riigi pidamisega hästi toime. Need 20 aastat muutsid meie esivanemad ühtsemaks kui iial enne. 14. slaid - Nõukogude okupatsioon Teine maailmasõda tõi kaasa võõraste riikide vallutuse ja pikemaks ajaks kadus reaalselt Eesti riigi iseseisvus. 15. slaid Eesti taasiseseisvumine Tartu rahulepingu kehtivusest lähtus omariikluse taastamise käigus rahva esinduskoguna tegutsenud Ülemnõukogu, kinnitades 1991. aasta 20. augustil Eesti riiklikku iseseisvust. 16. slaid EV 93 sünnipäev Praegusel õnnelikul ajal ei käi meil Vabadussõda, kus saaksime ka meie oma isamaalisust näidata. Ometi on tänapäeva globaliseeruvas maailmas oma võitlus võidelda ka meil. See on võitlus meie keele, kultuuri ja kogu rahvusliku eripära eest. Homsel pidupäeval võiksime
Ülemnõukogu 30. märtsi 1990. a otsusega ,,Eesti riiklikust staatusest" kinnitati, et Eesti on okupeeritud riigi staatuses, kuid tema õiguslik järjepidevus kestab edasi de jure. Nimetatud otsusega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema põhiseaduslike riigiorganite moodustamisega. Samast kuupäevast pärineb deklaratsioon Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst, millega tunnistati Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskoguna ja Eesti Vabariigi riigivõimu taastajana ning avaldati valmidust temaga koostööd teha. Eesti Kongress pidas oma esimese istungi 11.12. märtsil 1990 ja valis oma alaliseks organiks Eesti Komitee. Üleminekuperioodi põhiseaduslike aktide seas on tähtsamad Ülemnõukogu 8. mai 1990. a seadus ,,Eesti sümboolikast", millega taastati Eesti Vabariigi ametlik nimetus ja rakendati 1937. a põhiseaduse §-d 1, 2, 4, 5 ja 6; 16. mai 1990. a seadus ,,Eesti valitsemise ajutise korra
Seoses Nõukogude Liidu lagunemisprotsessidega 1980. aastate lõpul toimus ka komi rahvusliku mõtte teatav elavnemine, komide rahvuslik eneseteadvus kasvas. Loodi rahvuslikud-kultuurilised ühendused (näiteks sürjakomi Komi kotõr, permikomi Jugör). 1991. aasta jaanuaris toimus Sõktõvkaris I Komi Rahva Kongress, selle täidesaatva organina loodi Komi Rahva Taassünni Komitee. Komi Rahva Kongress oli mõeldud komi etnose esinduskoguna (esindatud on ka permikomid), mis tuleb kokku iga kahe aasta tagant ning väljendab komide huve, ent on ilmselt libisenud võimude kontrolli alla. Tekkisid ka mõned radikaalsemad parteid (Dorjam Asnjamös, Komi Stav), ent need on jäänud marginaalseiks ning nende ligipääs meediale on tõkestatud. 16 Permikomi rahvusringkond sai pärast Nõukogude Liidu lagunemist Vene Föderatsiooni täieõiguslikuks subjektiks, ent
annaabi.ee 
