Nüüd oli see revolutsioon ära tehtud samm-sammult ja püsides Weimari vabariigi põhiseaduse piires. Esmapilgul ei tundu põhiseaduslike muudatuste ulatus kuidagi õigustavat nende revolutsiooniks nimetamist, eriti kui kõrvutada neid bolsevike tehtuga Venemaal. Jäid ju Reichstag ja Reichsrat kui seaduslikud institutsioonid alles. Lenin, Venemaal kõrvaldas kõik, mis seostus lääne stiilis põhiseadusliku esinduskoguga, asendades selle nõukogudel põhineva seadusandlusega. Saksamaal seevastu jäid aga alles kõik senised ministeeriumid. Ametikohad Hitleri valitsuskabinetis olid vägagi sarnased Weimari vabariigi aegsetega. Toimus küll Weimari vabariigi natsifitseerimine, ent hoiduti murrangulistest pööretest, mis oleks võinud sünnitada vastuhakku. Protsess viidi läbi samm-sammult, iga järgnev samm toetumas eelnevale ja selles oli teatud halastamatu loogika.
(välissõdades) Kodusõdade vältimiseks peeti vajalikuks keelustada aadliliigad ja lammutada aadlike kindlused. Kolmanda seisuse eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest. Aadel nõudis aga oma õiguste laiendamist. Seisuste lähtekohad olid liiga vastandlikud. Kolmas seisus soovis ka generaalstaatide korrapäraste kokkukutsumiste sätestamist. See oleks Prantsuse monarhiat täiendanud seisuste esinduskoguga. Richelieu ja kuningavõim. Generaalstaatide istunitel paistis silma piiskop Richelieu, kes jättis hea mulje Maria de Medicile ning sai riigisekretäriks. Ta tõusis kardinaliks ja hiljem ka ministriks. Ta koondas enda kätte ka teisi tähtsaid ametikohti ning ta oli Prantsusmaa tegelik valitseja. ° Andis välja edikti ,millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused (va piiri-). Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal, mässukatsed suruti maha.