jakobiinid – vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi). Revolutsiooni süvendamise pooldajad, toetajateks lihtrahvas (136 saadikut) soo – saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut) 5. Iseseisev töö vihikusse a) Täida tabel revolutsiooni põhjustest: Ühiskondlik kriis Poliitiline kriis Rahandus- ja majanduskriis b) Täienda skeemi esinduskogudest revolutsiooni algul: I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab ▼ Sellega liitub osa aadlikke Võttis vastu I põhiseaduse c) Lõpeta laused revolutsiooni algusest: Revolutsioon algas (kuupäev, aasta, sündmus) …………………………………………………………. 1789. aastal tehti järgmised ümberkorraldused: …………………………………………………………
Esindusdemokraatia tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu, osalusdemokraatia aga tähendab teisi mõju avaldamise kanaleid. Osalusdemokraatia üldiseks lähtekohaks on see, et ka demokraatlikult valitud esindajate tehtud otsuste aluseks peab olema nende inimeste kuulamine, keda kõnealune otsus puudutab; paljusid (nt. kohaliku tasandi) otsuseid on võimalik langetada esinduskogudest sõltumatult või nende poolt antud volitusega. Osalusdemokraatia huvides on iga olulise poliitilise küsimuse üle arutlemine selliselt, et kaasatud on võimalikult paljud need ühiskonna (või kõnealuse ühenduse) liikmed, keda see puudutab; ideaalis peaks taoline arutlus võimaldama kõigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiks olla mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest. Osalusdemokraatia
7.Riigivõimu areng keskajal, esinduskogud Riigivõim sõltus osaliselt feodaalsuhete arengust. Tekkis selline riigisüsteem, kus keskvalitsus oli nõrk ja riigvõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad, selle nimeks sai feodaalne killustatus. Esinduskogud tekksid kuna vasallid mõistsid et sellega saab mõjutada kuninga poliitikat. Kuningal polnud piisavalt raha ja vasaliid aitasid teda. Esinduskogudest sai Euroopa kuningate kõrval oluline riigivalitsemise element. 8.Paavst Gregorius VII elu ja tegevus- Ta oli munk. Ta oli nõuandjaks mitmele eelnevale paavstile ning paistis silma erakorrdse fandaismi ja energiaga. Ta andis välja reformid mida hakati kutsuma Gregoriose reformiks. Reformid pidi hõlmama kogu kirikut alates paavstikuurjast ja kõpetades kogudusega. Paavstuluse reformiga taheti tugevndada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja Itaalias. 9
annaabi.ee 
