Ideoloogia saab olla kas parempoolne või vasakpoolne, kuid võib olla ka vahepealne e tsentristlik. Poliitiliste ideoloogiate jaotus sündis Suure Prantsuse revolutsiooni algusaastal (1789), kui parlament asus veel Versailles's ja kui arutati üksnes seda, milline roll saab olema konstitutsioonilise monarhia raames kuningal. Parlamendi esimehe lauast paremal võtsid istet kuningale tugevama võimu (nn vetoõiguse) ihalejad ja vasakule need, kes nägid kuningat üksnes esindusfunktsioonis. Suuri poliitilisi erinevusi veel polnudki, sest sooviti vaid üht et kuningriik saaks võimalikult kiiresti konstitutsiooni. Ometi tundus juba siis, et rahva enamuse tahtega arvestavavad poliitikud kogunesid eesistuja lauast vasakule ning jõukamate (olgu see sünniga saadud või raha eest ostetav jõukus) huvisid kaitsvad poliitikud istusid pigem paremale. Ka tavaseltskonnas hoiavad sarnase mõttelaadiga inimesed kokku. Eriti veel tööruumis, kus tuleb pikk päev koos veeta
Ideoloogia saab olla kas parempoolne või vasakpoolne, kuid võib olla ka vahepealne e tsentristlik. Poliitiliste ideoloogiate jaotus sündis Suure Prantsuse revolutsiooni algusaastal (1789), kui parlament asus veel Versailles's ja kui arutati üksnes seda, milline roll saab olema konstitutsioonilise monarhia raames kuningal. Parlamendi esimehe lauast paremal võtsid istet riigipeale (kuningale) tugevama võimu (nn vetoõiguse) ihalejad ja vasakule need, kes nägid kuningat üksnes esindusfunktsioonis. Suuri poliitilisi erinevusi veel polnudki, sest sooviti vaid üht et kuningriik saaks võimalikult kiiresti konstitutsiooni. Ometi tundus juba siis, et rahva enamuse tahtega arvestavad poliitikud kogunesid eesistuja lauast vasakule ning jõukamate (olgu see sünniga saadud või raha eest ostetav jõukus) huvisid kaitsvad poliitikud istusid pigem paremale. Ka tavaseltskonnas hoiavad sarnase mõttelaadiga inimesed kokku. Eriti veel tööruumis, kus tuleb pikk päev koos veeta