põhiseadusele, kehtiv ka eestis). Teistsugune on olukord presidentaalsetes riikides kus riigipeale kuulub kogu täitevvõim. Riigipea võib siis olla ka valitsusjuht ja presidentaalsetes riikides on riigipeal märkimisväärne seadusandlik õigus. President võib anna seaduseid ning dekreete üsna ulatuslikes valdkondades. Eesti põhiseaduses on presidendi pädevus loetletud paragrahvis 78 ja võib öelda et tegemist on peamiselt esindusfunktsioonidega. · Kohtuvõim võrreldes seadusandliku ja täitevvõimuga on väga piiratud ja tegemist on konkreetse võimuga kohus vaatab läbi ning lahendab vaidlusi mis on talle lahendamiseks esitatud vastupidiselt seadusandlikule- ning täitevvõimule. St kohus ei saa ise otsustada mida ta lahendab. Kohus lahendab vaidluseid kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus teeb otsuse olenevalt seadusest. Kohus
või teatud juhtudel (vastavalt põhiseadusele, kehtiv ka Eestis). Teistsugune on olukord presidentaalsetes riikides kus riigipeale kuulub kogu täitevvõim. Riigipea võib siis olla ka valitsusjuht ja presidentaalsetes riikides on riigipeal märkimisväärne seadusandlik õigus. President võib anna seaduseid ning dekreete üsna ulatuslikes valdkondades. Eesti põhiseaduses on presidendi pädevus loetletud paragrahvis 78 ja võib öelda et tegemist on peamiselt esindusfunktsioonidega. Eesti Vabariigi president on Eesti riigipea. Tal on põhiseaduse alusel 20 ülesannet või pädevust, kuid olulisemad neist on järgmised: esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises; nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad; kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised;
annaabi.ee 
