kaasamine, huvide tasakaalustamine ning otsedemokraatia reflekteerimine mehhanismide abil. Esindusdemokraatia osalusvormide hulka kuuluvad tegevused, mis on seotud demokraatia seadusandlike ja täidesaatvate institutsioonidega, ehk: 6. hääletamine valmistel; 7. osalemine valimiskampaanias, kohtumine saadikukandidaatidega, erakonna või kandidaadi heaks töötamine; 8. osalemine erakonnasisestes aruteludes ja üritustel; 9. kontakteerumine saadiku või ametnikuga. Esindusdemokraatliku tähtsaimaks osalemise vormiks on valimised. Kui valijad pole valitsejate senise poliitikaga rahul, võivad nad loobuda hääletamast. Sagedamini tuleb aga ette, et hääl antakse hoopis mõne uuele erakonnale mida võib nimetada protestihääletuseks. USA -s kasutatakse ka väljendit ,,jalgadega hääletama", mis tähendab seda, et valijad kolivad piirkonnast, mille juhtimine neile ei meeldi ehk siis vahetavad näiteks osariiki. Osaluse vormid jagunevad rahumeelseteks ja vägivaldseteks.
KOV on seotud demokraatiaga (PS § 1 lg 1, §-d 3, 4, 10, 14 jt). PS § 154 lg 1 annab ühelt poolt KOV-dele õiguse otsustada ja korraldada seaduste alusel iseseisvalt kõiki kohaliku elu küsimusi. Teiselt poolt sätestab PS § 156 lg 1, et KOV esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel 3 aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Seega PS § 156 lg 1 näeb KOV-le ette esindusdemokraatliku sisestruktuuri. Siit tuleneb KOV-i jaoks rida põhimõttelise tähtsusega tagajärgi: 7. Volikogu liikmete legitimatsioon demokraatlike valimiste kaudu 1. Volikogu kui institutsiooni olemasolu on kohustuslik. Täitevorgani(te) moodustamine on KOV korralduse küsimus (PS § 160). Seadusandjal on selles suhtes antud otsustusruum: ta võib täitevorgani(d) ette näha või mitte, samuti kehtestada selle (nende) moodustamise ühtse korra. 2
annaabi.ee 
