Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid 17-18, sajandil loobuti nendest. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast, selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Euroopas oli valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. saj loodi juba alalised sõjaväed, see tugevdas kuninga võimu veelgi, kuid nõudis suuremaid kulusi. Peamiselt olid
ilma e parlamendi õigusaktides vahenduseta. sisalduvate nõete elluviimisele. Kõrgeimad Kohalikud Keskhaldus- Kohalikud organid organid organid haldus-organid Igas riigis rahva KOV Pädevus Pädevus piirdub esindus-organ esindukogud hõlmab kogu ühe haldus- ehk parlament. (Eestis valla- ja riigi või territoriaalse linnaVKd), kes föderatsiooni üksuse piiridega Riigivõimu kuulumata subjekti (nt maavanem) territoriaalse otseselt territooriumi (nt ulatuse järgi riigiorganite valitus, süsteemi, ministeeriumid,
annaabi.ee 
