Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega
haaratav ja jälgitav. Lühimälu funktsioone saab ka katskestada ilma, et püsimälu häiruks, osa info taastamine mälus on lühikese aja funktsioon, osa pikema aja funktsioon. Info skaneerimise kiirus on keskmiselt 30-70 ms ühiku kohta (40 tähte). Mida suurem on skaneerimise kiirus seda suurem on lühimälu maht. Samas ajaühikus jõuame lühimällu viia rohkem infot. Info esindub verbaalselt, semantiliselt (mõistetakse tähendusi), abstraktsete skeemidena, tinglike koodidena. Visuaalne lühimälu on erinevalt ikoonist mittemaskeeritav, väiksema mahuga, püsivam, vähem detailne, skemaatilisem. Mida kauem aega võtab lühikõne, seda väiksem on lühimälu maht vastavate ühikute jaoks. (Petersonid sisekõne kaashäälikud ja nr segamini halvad tulemused tänu silpide omavaheline interferents :S)
annaabi.ee 
