a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4. Kristluse leviku põhjused ja tagamaad (ainujumalausk, parem elu pärast surma, rändjutlustajad (apostlid), võrdsuse idee ja väljumine ühe rahvuse piiridest, märterlus ja selle mõju kristluse levikule) 5. Apostlid Peetrus ja Paulus, nende tegevus. Peetrus – esimene Rooma piiskop (papa – paavst) 6. Kristlased ja Rooma riik - vastuolude põhjused Suhtumine teise usundi (paganluse) esindajatesse Keiser kui jumal – kristlaste monoteism Kristlaste tagakiusamine, märtrisurm (märter – usukannataja) RISTIUSK HILISES ROOMA KEISRIRIIGIS (§ 30) 1. Ristiusu kiriku organisatsioon (piiskopkond (diötsees, ülesanded, peapiiskop e. metropoliit, esialgsed peapiiskopkonnad: Jeruusalemm, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol, sinod) 2. Kristluse legaliseerimine ja ristiusu vastuvõtt, hilise keisririigi lagunemise algus
erilise sisu, näiteks lapsepõlvemälestustest pärit selgeltnägijaks tegeva kaarnakivi kujutelma ja kaugete randade motiivi. Enno maailmavaate ja loomingu kujunemisel oli tähtis osa mälestustel Soosaarest, teofilosoofilistel õpetustel ja ümbritseval keskkonnal. Sajandi algul pidas Enno peapaheks südametu rikkuse ja muserdava vaesuse olemasolu ning seadis sotsiaalseks ideaaliks hariduse poole püüdleva töötava talupoja. Juba väiksena suhtuti Enno perekonnas küla vaesema kihi esindajatesse sõbralikult, samuti suhtuti sallivalt võõrast rahvusest ja usust inimestesse. Ema olevat öelnud juudi kaupmehe kohta, kellel oli käsil palvetseremoonia: ,,Nemä pallese oma Jumalat, ärä sa neid essitä!". Siinkohal taipas Enno, et maailmas on lisaks kristlusele teisigi uske. Oma sõbradki valis Enno elu vaeslaste, kalgi saatuse ning iseenese nõrkuste all kannatajate hulgast. Kaarnakivi otsimise ajend tähendabki aidata sõpru nende hädades
inimgrupi positsiooni ühiskonnas. Rassi olemus ei ole midagi püsivat ja lõplikku, vaid selle tähendus muutub nii ajas kui ruumis. Rasse määratletakse ja vaidlustatakse, neile omistatakse soovitud või taunitavaid väärtusi, rasse luuakse ja tehakse ümber. Näiteks lõi Hitler oma maailmavallutamise plaanide õigustuseks teooria aaria rassist, mis tänapäeva Saksamaal on põlustatud. Ka suhtumine musta rassi esindajatesse Põhja-Ameerikas on aastakümnetega muutunud. On tähelepanuväärne, et ühiskonnakäsitlustes räägitakse üldistavalt mustadest ja mustanahalistest (ingl black people), pidades silmas kõiki Aafrika päritolu inimesi. Bioloogiliselt pole sellist rassi aga olemaski, aafriklased jagunevad mitmetesse rassidesse. Sotsiaalselt omistatud tähendus võib muutuda mitte ainult ajas, vaid ka ruumis. Ühtedes oludes tundub mingi asi normaalne ja õige, teises kohas aga mitte
annaabi.ee 
