Nõukogude-Saksa suhted 1920.aastail Pärast I MS-i oli Nõukogude Venemaa ja Weimari Vabariigi olukord mõnevõrra sarnane. · Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda neist kummagagi · Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste · 1992 toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus- ja rahandusküsimusi. Seal osalesid 34 riigi esindahad, sh Saksamaa saadikud ja ka Venemaa · Lääneriikidel ei õnnestunud saavutada Venemaaga kokkulepet tsaariaegsete võlgade tasumise osas. Seepärast ei soovinud ei inglased ega prantslased teha V-ga majanduskoostööd, kuid Saksamaa oli selliseks koostööks valmis. · Genova lähedal asuvas kuurortlinnas Rappallos sõlmiti (1922) Vene-Saksa leping, millega seati sisse kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted.
Magnus mängib oma sansid suhteliselt kiiresti maha, temaga kaasasolevad sõdurid hakkavad rüüstama. Teine asi oli see et Magnusel tekkis pm kohe vastuolu Ketleriga. I vaenulikud sammud Ketler. Heinrich Lühighausen-Wulf sai Ketlerilt korralduselt minna aja võtta Kuressaare enne Magnuse saabumist üle ja võtta kogu ala ordu kontrolli alla. Ordumehed jooksid massiliselt üle Magnuse poolele ja võtavad üle ka Wulfi . Relvastatud konflikti siiski ei tule. Nii Ketleri kui ka Magnuse esindahad saavad kokku Uus-Pärnus ja 6 augustil sõlmitakse leping. Ketler tunnistab Magnust, Magnus Ketlerit. Ollakse valmis koos venelaste vastu võitlema, magnus abastab Lühighausen wulfi ja ketler utnnistab Magnust tallinna piiskopina. Annab Magnuse käsutusse padise kloostri. 2augustil Härna lahing . Magnus ja Kettler tunnustavad teineteist ja lubavad koostöööd teha venelaste vastu. Tegelikult pole kumbki eriti valmis sõjaliselt sündmustesse sekkda. Sügisel
annaabi.ee 
