Üldjuhul keskajal ei peetud matuseid alla 7a lastele, sest nad ei olnud töövõimelised. Keskajal kujutati lapsi kui täiskasvanuid (rõivad jms). Keskajal hakati järjest enam rääkima laste erinevusest ja hakati neid eristama täiskasvanutest, anti neile rohkem aega küpseda ning tähtsustati emotsionaalselt suhet emaga. 16. sajandil toimus oluline muutus lastesse suhtumisel 1545 ilmus esimsne õpik laste haigustest. 1632 anti välja raamat "Emakool", mis käsitles ema ja lapse emotsionaalse suhte tähtsust. Tööstusühiskonnas suurenes hariduse tähtsus. 17. saj tekkisid matmisrituaalid lastele, keda meti vanemate kõrvale. 19. saj arenes laste haiguste teema ja ilmus sellealane õppeaine kõrgkoolidesse. 1802 rajati esimene lastehaigla Pariisis, 1834 Peterburgis. Valdavaks seisukohaks muutus, et pere on oluline, mõisteti laste
2. Teatud valdkondades on toimunud suhteliselt kiire uute alleelide kujunemine a.) toitumisega seotud geenid ja b.) immuunsusega seotud geenid. 77 Keda tutvustada: 1.) viimane hüpoteetiline esivanem enne lahknemist inimahvidest (australopiteek e. lõunaahv) tänapäeval Ardipiteek "Ardi" 4,4 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Liikus kahel jäsemel, sõi segatoitu, elati paaridena koos. 2.) Perekond inimene esimsne liige oli Osav inimene (H. habilis), kasutas juhuslikke teravaid esemeid, 2 mijonit aastat tagasi. Nüüdisaegne inimene (H. sapiens sapiens) ligikaudu 100K aastat tagasi. Rassid. Inimene kujunes välja Aafrikas ja rändas välja ning rassid kujunesid välja keskkonnategurite koostoimel. Populatsioonisisesed geneetilised erinevused võivad olla kohati suuremad kui rassidevahelised erinevused. Erinevusi intellekti ja töösse suhtumises ei ole. Kas inimesel toimub
annaabi.ee 
