Harald Tammer kuul, tõstmine 17. eesti edukaim ala OM-l ja MM-l OM-il maadlus, MM-il laskmine 18. Raubach - kes oli 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40 - 50 osalejaga võimlemisrühmad 19. mis toimus aastatel 1920, 1923, 1989, 1990 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. ESL-i esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimet korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis (Soomele kaotati 0:6). Toimus I kehalise kasvatuse kongress. 1923 Eesti Spordi Keskliidu (ESK) esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid esimesed SELL-i mängud.
2) guanosiinfosfaat (G) 3)tsütidiinfosfaat (C) 4) tümidiinfosfaat (T). · Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel. · Desoüksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast ning nende koospüsimise aluseks ona komplementaarsusprintsiip. · Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimet järku struktuuriks. · DNA molekuli ülesanneteks on olla kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine. · DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. · Membraanid kaitsevad DNA-d. Seejuures on kaheahelaline biheeliks paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes ka ise küllaltki vastupidav.
väljastab kaks korda rohkem energiat, kui saab Päikeselt. Elanud üle intensiivse kiirituse, jätkas Pioneer tööd, mille üheks olulisemaks osaks oli pildistamine. Amestsentrisse saabuvad vilkuvad televisioonipildid tähistasid teaduslikku avastust esimest põgusat pilku gaashiiule. Pilvevööndid keerlesid vaatajate silmade ees, märkides hiiglasliku kiirelt pöörleva gaasikera igimuutlikke ilmakujundeid. Mõistatuslik suur punane laik oli esimet korda näha suurepärases lähivaates. Sajandite jooksul olid paljud astronoomid kujundi visast paigalpüsivusesdt mõjutatuna pidanud seda Jupiteri pinna tahkeks osaks, selgus aga, et laik on hiiglaslike proportsioonidega torm, piisav selleks, et mahutada kahte Maakera. JUPITERI UURIMINE LÄBI SAJANDITE Neli sajandit tagasi, kui itaalia astronoom Galileo Galilei pööras esimest kordao ma teleskoobi Jupiteri poole ja nägi nelja pisikest valguspunkti liikumas edasi
annaabi.ee 
