peab teadma, kuid ebasündsa olukorra vältimiseks tuleks olla avatud meelega ja arvestada, et kohalikud näevad asju võibolla hoopis teisest perspektiivist. Väga põnev kultuuri osa on pärandkultuur. See hõlmab kõike, mis on siiani säilinud meie esivanematest ja vanadest rahvastest. Nemad ongi tegelikult pannud aluse praegusele kultuurile. Ei oleks õige mõelda, et vanaaja ja praegune kultuur on erinevad. Need on omavahel tihedalt seotud, ilma esimeseta poleks teist ja teine eksisteerib ainult tänu esimesele. Kui poleks (olnud) inimesi, poleks ka kultuuri. Võib juhtuda, et ühesuguse kultuurilise taustaga inimgrupile ei sümpatiseeri teine kohe üldse - tekib kultuuride konflikt. See aga ongi normaalne kuid tegelikult on need inimesed siiski ka sarnase kultuurilise taustaga ühendatud. Eesti riigis elavad inimesed oma huvide pooles eri kultuurigruppidesse kuuluda (näiteks balletitantsu kultuur ja
Need, kes kooli kõrvalt enda arendamisega ei tegele ning muid oskusi ei omanda, võivad end seepärast leida raskest olukorrast: vanemate rahakoti peal enam ei saa või ei taha elada, tööd aga ka ei leia ja isegi kui leitakse, siis nõutakse tihtipeale töö- või praktika kogemust, mida nii mõnelgi vastlõpetanul pole. Ainult paberitest siiski ei piisa. Tegelikult on mõlemad olulised nii faktiteadmised kui ka oskused, nad on üksteisega seotud ning kokku moodustavad nad terviku. Ilma esimeseta on teine kasutu ja vastupidi. Tudeng ei saa tööd teha ilma millelegi põhinemata, samas ei ole faktidest absoluutselt mitte mingit kasu, kui tudeng ei oska neid fakte kasutada. Siinkohal mängib rolli ka üliõpilase õpihoiak, mille järgi võib üliõpilasi jaotada kaheks: pindmise õpihoiakuga üliõpilased ning sügava õpihoiakuga üliõpilased (Parpala, Lindblom-Ylänne, Rytkönen 2011, Rohtjärv 2011 kaudu).
annaabi.ee 
