FOVISM. 1905. a. Sügissalong rabas Pariisi publikut selle sajandi esimesesuure üllatusega. Seal esines teiste hulgas rühm noori, seni peaaegu tundmatuid kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid aga erakordselt puhtad ja lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. See andiski ühele kunstikriitikule mõtte nimetada uut rühmitust pilklikult foovideks ( prantsuse k. fauves- kiskjad, metsikud).
TagasipöördumineSalzburgi oli Mozartileraske.ViimasedkaksaastatSalzburgisolid talle ka üsna sündmustevaesed, kuni ta 1780. aasta keskel sai kauaoodatud uue ooperitellimuse Münchenistja asuskirjutamaelu tähtsaimatopera seria´t ,,Idomeneo". Viin (1781-1791). 1781. aastakevadel oli Mozart peapiiskopViinis. Esimesedaastad Viinis olid Mozartile võrdlemisi rahulikud: ta andis klaveritunde, pidas oma esimesesuure autorikontserdi, esinesregulaarseltparunvan Swieteni juurespühapäevastelkontsertitel ning teisteski muusikasalongides.Nendeaastatetähtsaimteos oli 1782. aastajuulis edukalt lavale tulnud Singspiel ,,Haaremirööv". Samal aastal Mozart abiellus Constanze Weberiga. Abiellumise puhul alustas ta suurejoonelise missa kirjutamist, mis jäi ilmselt ettekandevõimaluse puudumisel lõpetamata. 1782. aastal tekkis tal loominguline kontakt Haydniga, kes oli Mozartile eeskujuks eelkõige kvartetizanris
annaabi.ee 
