Konflikti situatsioonid tervitamisel või tutvumisel Kunagi vanal ajal oli tervitamine enesest mõistetav, alati mööda minnes tervitati ja sooviti töötegijale jõudu .Möödunud sajanditel polnud nii palju ja suuri linnu nagu tänapäeval, külad olid väiksemad ning neid oli palju vähem. Praegu saab ühest asulast teise jalgratta, rongi või autoga üsna kiiresti. Vanasti pidi päevade kaupa rändama või ratsutama, enne kui jõuti järgmisse asustatud punkti. Kuna võõraid käis seetõttu harva, võeti neid vastu seda suurema südamlikkusega. Külalised tõid vaheldust üksluisesse ellu. Saadi teada, mis mujal on juhtunud. Külalised olid tol ajal justkui ajalehtede, raadio ja televisiooni asendajad. Harva olid küllatulijaiks onu, tädi või vanavanemad - need elasid tavaliselt samas külas. Enamasti olid külalisteks võõrad, kes olid läbisõidul teistesse linnadesse, kes pidid kaupmeestele teateid hankima. Võõra käest küsiti, kust ta tuleb, mis kavatsuste...
a.) ja Tartus Puskini-nim. Tütarlaste Gümnaasium (1899.a.) Eesti kirjakeele tundmine oli nendes gümnaasiumites väga armetul järjel. 1900.aastal oli Eestis 26 mitmesugust keskõppeasutust(Tallinnas 9, Tartus 7). Pärast 1905.aasta revolutisoonisündmusi oli haridusministeerium sunnitud tegema muudatusi kehtivates õppeplaanides ja programmides, samuti andma määrused, mis võimaldasid eragümnaasiumide ja emakeelsete erakoolide loomist linnas, aga ka maal. Esimensena avati(1906.a. sügisel) Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastekool, mis 1913.aastal muudeti kekskooliks. 1915.aastal töötas kogu Eesti alal kokku 35 mitmesugust keskõppeasutust. 1914.aastal muudeti vene õppekeelega kõrgem algkool Eesti Aleksandri Alampõllutöökooliks. 1911. aasta andmete alusel tegutses Eestis 12 vabrikukooli. 2. sajandi esimesel kümnendil levis mõjuvõimsalt juba päevaleht oma teaduse-, kirjanduse- ja kunstilisadega.1906
annaabi.ee 
