Gea Suumann ametiisik. Paljudes riikides kodanike individuaalkaebeõigus siiski puudub: Marokos ja Suurbritan- nias on menetluse algatamine justiitsministri ainupädevuses; Bulgaarias, Lätis, Prantsusmaal ja Slo- veenias jagab justiitsminister seda pädevust Riigikohtu esimehe, konkreetse kohtu esimehe või kohtu- haldusorganiga; Eestis, Rootsis ja Saksamaal puudub justiitsministril vastav pädevus hoopis, see on vaid kohtu esimeestel või ombudsmanil. Saksamaal on kohtunikul võimalik esitada koguni enesekaebus. Eri riikides on distsiplinaarasja eeluurimine lahendatud erinevalt.*34 Prantsusmaal näiteks viib eel- uurimist läbi distsiplinaarotsuse tegemise pädevust omav kõrgem kohtunõukogu, kelle esindaja-ette- kandja määratakse üle kuulama kohtunikku, kaebuse esitanud isikut ja tunnistajaid. Itaalias teeb uuri- mistoiminguid kassatsioonikohtu juures tegutsev riigiprokurör. Kanadas moodustatakse selleks kol-
Mina leian, et nii demokraatlikus mõttes peaks olema eriarvamuse lisamine protokolli kohustuslik, sest kui keegi on eriarvamusel, siis peaksid seda kõik nägema ja võimalik, et see eriarvamusel olev saadik võiks põhjendada, miks talle see antud otsus vastumeelne on. Suletud istungid annavad eelise, sest siis ei saa välisvaatleja adekvaatselt hinnata, millist infot käsitleti. Avatud istungid vähendavad eeliseid ja lubavad näiteks fraktsiooni esimeestel komisjoni liikmeid edukalt distsiplineerida. Eestis on komisjoniistungid suletud, nende avalikuks kuulutamine sõltub liikemete häälteenamusest. Eesti puhul on eelduseks suletus. Ka mina arvan, et tähtsamad istungid peaksid olema suletud, et välisvaatleja ei saaks tulla oma hinnangutega mõjutama otsuseid. Välisvaatleja segab komisjoniliikmete avatust, nad hakkavad liigselt mõtlema sellel, mida nad ütlevad, teevad või mida taotlevad. See on lihtsalt paratamatust
annaabi.ee 
