,,Jevgeni Oneginis" oli tegelane, Vladimir Lenski, kes teadis väga hästi, kes on talle kalleim Olga, jutukas, seltsiv ja rõõmsameelne tütarlaps. Nende armastus oli väga suur ja erinevalt Onegini ja Tatjana omast, ka vastastikune. Lenski ja Olga olid tuttavad juba noorest east, justkui sünnist kokkuloodud, see armastus oli tõeline. Paraku kipub just siiraste ja tõeliste tunnete juures valitsema suurim ebaausus. Lenski tohutu armastuse ja sellest tingitud esiletungiva armukadeduse tõttu kaotabki mees oma elu. Tema sõber, Onegin, soovib talle näidata, et reaalses elus pole olemas armastust, tantsides ühel ballil kogu õhtu ainult Olgaga. See viib aga Lenski endast välja ja ta kutsub Onegini duellile. Lenski kaotab oma füüsilise elu, Olga vaimse. Tõeline armastus ei muutu ega tagane isegi mitte siis, kui talle samaga ei vastata,. Sama juhtus Tatjanaga, ta küll abiellus teise mehega, kuid ei suutnud kunagi Oneginit unustada ja viimane see-
puuris, jalad risti, ja iseenda üle igavesti kahtlevalt naeratavad. Kardetav on end millestki kaasa kiskuda lasta, olgu see maja, pilt või naine. Mitte millegi eest ei saa midagi ja poole sillingi eest saab haruldaselt vähe. Sama seadus, mis temas oli tegutsenud, muutes pika ja sirge tütarlapse tugevaks täisealiseks naiseks,täisealise naise vanaks, nukiliseks, nõrgaks, peaaegu nõiataoliseks raugaks järjest teravamalt esiletungiva omapärasusega, mis maailmaga kokkupuute mõjul kaotas kõik pehmed jooned sama seadus tegutses nüüd ja tulevikus ka perekonnas, mille üle ta oli valvanud nagu ema. Endaunustuse, kire ja armastuse vaistud, mis olid peitunud puude alla, kaugele oma armutu vaenlase omandusmeele usaldusmeeste eest, pidasid salajast pidu. ,,Kas ploomidel on jalad, memm?" ,,Ei, poju." ,,Siis ma neelasin kindlasti praegu jämeda teo alla."
annaabi.ee 
