nn. kaasliigutused ehk tahtmatud liigutused näo piirkonnas, võivad aga esineda ka kätes, jalgades ja kogu kehas. Kogelemine avaldub kõige sagedamini kolmel perioodil: 1) Ajajärk, mil inimese organismis kui ka tema suhetes väliskeskkonnaga tekivad suured muudatused. Seaduspäraselt ulatuvad juured kõne kõige elavama arenemisperioodi 3.-5.eluaastani. 2) Periood, mil laps on 7 aastane ja hakkab õppima koolis. Ülesanded ja suhted on uued. 3) Puberteediiga. Oletatavateks esilekutsujateks on suured sisemised muudatused organismis. Poiste hulgas on kogelemine protsentuaalselt rohkem levinud kui tüdrukute hulgas. Nt 3kogeleja poisi kohta on 1 kogelev tüdruk. Üksinda olles ja kõneledes ei kogele ükski, ka mitte raske kogeleja. Kogelemine on ravitav Ravi on perioodiline, perioodid jagatakse etappideks. Laste esmane raviperiood on 6-etapiline, täiskasvanul 3- etapiline, vajaduse korral tuleb seda pikendada. Ravikuure ei ole soovitav läbi viia kiirendatud korras, kuna see
Täiskasvanu öised lendamised võivad aga viidata põgenemisele kellegi või millegi eest, probleemi eest, millele näkku ei taheta vaadata. Siin aitab, kui püüad n-ö kahe jalaga maa peale tagasi tulla ning muuta asju, mis sulle vastumeelsed on või sind igapäevaelus häirivad. 4. Lõpeta mõtete kerimine Ikka uuesti ja uuesti tagasipöörduvad mõtted võivad peas korraliku väsimuse kokku jahvatada. Edasi-tagasi saalivad mõtted on ka halbade unenägude esilekutsujateks. Soovitus: katseta stopp-tehnikat. Niipea, kui mõtted jälle keerlema hakkavad, ütle pea sees endale "stopp!" 5. Kontrolli ravimeid Mõned arstirohud, muuhulgas unerohud, võivad n-ö kõrvalmõjuna esile kutsuda halbu unenägusid. Seetõttu konsulteeri arstiga, kui kasutad pidevalt mõnd ravimit. Ka päevapealt mõne rohuga lõpetamine võib und häirida. 6. Vähem alkoholi Kui palju sa alkoholi tarbid? Alkohol summutab und ning kui seda liiga palju saab,