JOHARI akna mudel: on saadud kahe teguri-tunded-teadaoleva ja tundmatu-mitteteadaoleva info varieerimisel. Avatud ala moodustavad inimese tunnused ja omadused, millest ta ise ning samamoodi teised grupiliikmed on teadlikud. Varjatud ala sisaldab teavet, mis on grupiliikmele iseendale teada, aga teiste ees on varjatud ja peidetud.Neid teadmisi ei taheta teistele rääkida. Pime ala on selline teave, mis ümberolijaile on teada, aga grupiliige ise pole sellest teadlik. Tundmatu ala esileasetamine toob grupiliikme kohta välja sellist teavet, millest ta ise ega teised pole hetkel teadlikud. Grupisuhtlemises aitab JOHARI akna mudel selgitada, kudias kujundavad suhtlemist grupiliikmete vastastikune taju ning minapilt. Mida avaramad on suhtlevate inimeste avatud alad, seda tõenäolisemalt üksteist mõistetakse. Suhtluspartnerite kohta saadud teavet hoiavad koos tajuskeemid, mille abil hinnatakse, kategoriseeritakse , hinnatakse ja talletatakse. Suhtlemisel saadava teabe töötlemine ja
ning neid ei taheta teistele rääkida. Kui arusaamatused puudutavad seda ala, siis teised grupiliikmed nagu küsiksid probleeme tekitanud grupiliikme käest "Mis sul nüüd viga on?". Pime ala on selline teave, mis ümberolijatele on teada, kuid isik ise pole sellest teadlik. Selle ala domineerimisest mõjutatud käitumine on isikule endale teadvustamata, kuid teistele ilmne. Arusaamatuste korral iseloomustab seda situatsiooni küsimus "Miks mind valesti mõisteti?". Tundmatu ala esileasetamine toob isiku kohta välja sellist teavet, millest ei ta ise ega teised pole antud hetkel teadlikud. Siinsed sündmuste arengud on kõigile ootamatud ning toimuvad sageli äärmuslikes olukordades. See on kõige suurem reserv arenguks avatud ala suunas. Inimesed suhtuvad nii endassse kui teistesse teataval määral subjektiivselt. Üheks põhjuseks on emotsioonid ehk keerukad subjektiivsed mustrid, milles väljenduvad inimese reaktsioonid eluliselt oluliste taotluste ja toimetuleku suhtes
annaabi.ee 
