aus, lahke. Eestlast iseloomustati enim kui töökat. Seda, et töö ja töökus on olulised praeguses Eesti ühiskonnas, näitab seegi, et küsimusele, kes sa oled?, antakse tihti vastuseks oma ametikoht või elukutse. Lisaks töökusele peetakse eestlase prototüüpseks iseloomujooneks ka kadedust ja kinnisust. Järgnesid edasipüüdlikkus, sõbralikkus, jonnakus, rahulikkus, tagasihoidlikkus. (Vainik, Orav 2005 : 4 6) Neljast emotsioonide põhinimetusest osutus viha esilduvus teistest suuremaks peaaegu samavõrra kui põhinimetuste erinevus mittepõhinimetustest. Viha peetakse kõige tüüpilisemaks emotsiooniks. Viha osutus ka negatiivse emotsiooni esindavamaiks 4 näiteks, seda mainiti sagedasti ja ühena esimestest. Ühes katses pidi nimetama emotsioonide antonüümipaare. Viha antonüümina mainiti nii armastust kui ka rõõmu, kuigi viha ainsaks vastandiks on armastus
Eestlaste põhiemotsioon viha 2001 aastal Ene Vainiku poolt läbi viidud uurimuse tulemusel selgus, et eesti keeles leidus neli emotsioonide põhinimetust: viha, armastus, rõõm, kurbus. Loetelukatsete metoodikast lähtuvalt peeti üheks olulisemaks kriteeriumiks sõna kognitiivset esilduvust, mis tähendab, et keelejuhid ütlesid neid sõnu sagedamini ja esimeste seas. Sõnal viha on eriline roll eestlaste emotsiooniteadvuses, kuna neljast emotsioonide põhinimetusest osutus viha esilduvus teistest palju suuremaks. Viha on eestlastele emotsioonikategooria kõige esindavam liige, emotsiooni prototüüp või parims näidis. Teiste rahvuste puhul on see aga erinev, näiteks võib tuua belglased, prantslased, itaallased ja sveitslased, kelle emotsiooni prototüüp on rõõm, türklaste kõige rohkem esile tulev emotsioon on armastus, jaapanlastel, Indoneesia ja Surinami elanikel ja hirm hollandlastel. Huvitav on see, et soomlased peavad eestlastega sarnaselt
annaabi.ee 
