ahela kuulmekile ja esikuakna vahel. Kuulmetõri ühendab ninaneelu trummiõõnega. Sellest 1/3 on luuline, ülejäänud kõhreline osa. Luuline kuulmetõrve käik on avatud, kõhreline tavaliselt pilutaoliselt suletud, avaneb neelamisel ja haigutamisel. Sisekõrv koosneb luulabürindist ja selle sees olevast kilelabürindist. Luulabürinti piirab trummiõõs, millega ta on ühenduses esiku- ja teoakna kaudu. Sisekõrva viib esiku- e. ovaalaken. Esikuaknas asub jaluseplaat. Sisekõrval on kolm osa: esik, tigu ja poolringkanalid. Poolringkanalid asetsevad eri tasapindades. Tigu kujutab endast teokarbitaolist spiraalkanalit. Tigu on jaotatud kaheks osaks ja on täidetud vedelikuga. Membraanil, mis kohlea kaheks osaks jaotab, on tuhanded (20-24 000) kuulmiskiud. Jalasi poolt ovaalaknale edasi antud võnked panevad võnkuma vedeliku ja membraani, basilaarmembraani võnkumisel puutuvad karvarakkude karvakesed kokku
Haiguse asukoht on ovaalakna servade ja stapese plaadi servade vahel. Stapese plaat ei liigu seal korralikult -> skleroos -> impulsse ei kanta enam edasi ja kujuneb progresseeruv kuulmise langus. Otoskleroos ehk otospongioos on primaarne labürindi luulise kapsli ja kuulmeluukeste düstroofiline haigus, mis avaldub kliiniliselt jaluse jäigastumise ehk anküloosina. 90%-l juhtudest on käsnja luu tekkekohaks jaluseplaadi eesimine piirkond, mis põhjustab plaadi fikseerumise esikuaknas ja konduktiivse kuulmislanguse. 30%-l haigetest on luulise kapsli otosklerootilisi muutusi ka teoakna piirkonnas. Teoakna täielikul oblitereerumisel ei ole esikuakna kirurgilisel ravil mõtet. Otoskleroosi puhul tekib hiljem lisaks konduktiivsele kuulmislangusele ka sensorineurinaalne kuulmislangus, mille põhjust ei ole veel selgitatud (toksilised ained kahjustavad neuroepiteeli?). Hiljem kujuneb ka
Haiguse asukoht on ovaalakna servade ja stapese plaadi servade vahel. Stapese plaat ei liigu seal korralikult -> skleroos -> impulsse ei kanta enam edasi ja kujuneb progresseeruv kuulmise langus. Otoskleroos ehk otospongioos on primaarne labürindi luulise kapsli ja kuulmeluukeste düstroofiline haigus, mis avaldub kliiniliselt jaluse jäigastumise ehk anküloosina. 90%-l juhtudest on käsnja luu tekkekohaks jaluseplaadi eesimine piirkond, mis põhjustab plaadi fikseerumise esikuaknas ja konduktiivse kuulmislanguse. 30%-l haigetest on luulise kapsli otosklerootilisi muutusi ka teoakna piirkonnas. Teoakna täielikul oblitereerumisel ei ole esikuakna kirurgilisel ravil mõtet. Otoskleroosi puhul tekib hiljem lisaks konduktiivsele kuulmislangusele ka sensorineurinaalne kuulmislangus, mille põhjust ei ole veel selgitatud (toksilised ained kahjustavad neuroepiteeli?). Hiljem kujuneb ka
annaabi.ee 
