Romaani meisterlikem viljeleja kodanlikus Eestis oli A. H. Tammsaare. Ajavahemikul 1926--1933 ilmus temalt 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" -- eesti romaanikunsti suurimaid saavutusi. · Novellizanri arengu seisukohalt oli tähtis Peet Vallaku debüüt 1925. aastal. Tema esimeste kogudega ("Must rist" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas") pääses realism domineerima novelliski, mis seni oli ainud uusromantikute meeliszanr. · 1926. aastal jõudis esikromaanini August Mälk, kellest kujunes mitmekülgne kirjanik. Oma varasema loominguga ei tõusnud ta küll juhtivate prosaistide hulka; tema menukaim loomingujärk kuulub järgmisse kümnendisse, kui ilmusid randlaste elu kujutavad romaanid. Loominguteed alustas Erni Krusten. · Eriline tähtsus oli August Jakobsoni ja Rudolf Sirge esikromaanidel, mis avasid eesti proosale uue aineala ja mitmekesistasid kujutamislaadi.
H. Tammsaare. Ajavahemikul 1926--1933 ilmus temalt 5- köiteline epopöa "Tõde ja õigus" -- eesti romaanikunsti suurimaid saavutusi. · Novellizanri arengu seisukohalt oli tähtis Peet Vallaku debüüt 1925. aastal. Tema esimeste kogudega ("Must rist" ja "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas") pääses realism domineerima novelliski, mis seni oli ainud uusromantikute meeliszanr. 94 · 1926. aastal jõudis esikromaanini August Mälk, kellest kujunes mitmekülgne kirjanik. Oma varasema loominguga ei tõusnud ta küll juhtivate prosaistide hulka; tema menukaim loomingujärk kuulub järgmisse kümnendisse, kui ilmusid randlaste elu kujutavad romaanid. Loominguteed alustas Erni Krusten. · Eriline tähtsus oli August Jakobsoni ja Rudolf Sirge esikromaanidel, mis avasid eesti proosale uue aineala ja mitmekesistasid kujutamislaadi.
annaabi.ee 
