visanud. Jutt jumala õige, mina võtsin õnneks teose raamatukogust ja rahalist kahju ei kannatanud. Küll aga on kahju lugemisele kulutatud ajast...Tundub nagu oleks autor teismeline poiss, aga kuna temalt on ilmunud veel üks raamat aastal 1997, siis kaldun arvama, et tegu peab olema vanema inimesega. Igaljuhul ei soovita ma teil seda lugeda. Teinegi tundmatu arvamus teose kohta: Võrreldes 10 aasta taguse esikraamatuga on muutusi vähe: taas "vaimutsemine", taas reis eksootilisele maale, taas palju illustratsioone. Keegi kapten William korjab sadamast madruseid laevale, et sõita nendega kaugele saarele peidetud aaret otsima. Järgneb laevareis ning jant aarete saarel. Märksõnad on sürr, absurd, grotesk. Et need märksõnad võivad tähistada ka kunstiliselt kandvaid nähtusi, siis tuleb kindlasti ära märkida, et antud raamatu puhul ei ole see nii.
traditsioonilistest raamidest välja, kuid mõõdukalt. Tema loominugt võib asetada kõrvutid 50ndate/60ndate aastate Lepikuga. Tal on rõhutatumalt väikeste asjade märkamist. Ta on kirjutanud terve luulesarja kirjavahemärkidest. Üks kenamaid luulekogusid on ,,Tsoo-loogia ehk ingel lindudega". Mingi analoogia on tal Laabaniga olemas, Laaban jääb servapealseks ka Vihalemm (väiksed asjad, absurd, pisikesed lõbutsemised luulevormis, sihipärane marginaalsus). Raimond Kolk Tuleb esikraamatuga välja 1946. Temast saab põhiline, kes kannab edasi võrukeelse luule traditsiooni paguluses (autor, kes suudab ka seda traditsiooni uuendada). Debüütkogu kannab pealkirja ,,Ütsik täht". Kolgil hakkab mingi muutumine, kuid see ilmneb selles, et ta hakkab üha enam kirjutama Põhja-Eesti kirjakeeles luulet. Ivar Grünthal Ta on olnud Rootsis arst. Esimene raamat ilmus 1951 ja aktiivne kirjutamine kestab 60ndateni välja