Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9. sümfoonia. 4 Kunstilised otsingud Ooperid "Haldjas"; "Armastuse keeled"; "Rienzi" 1833-1839 1833. aastaga algas Wagneri iseseisev elu. Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures, kus tema vend oli lauljaks ja lavastajaks. Innustatuna Weberist, asus Wagner kirjutama muinasjutulise sisuga esikooperit "Haldjas". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga "Armastuse keeld" (1834-1836). Teos põhineb Itaalia eeskujudel. Vahepeal oli helilooja elutee kulgenud Magdeburgi, kus ta 1834. aastal sai linna ooperiteatri muusikadirektori ja dirigendi ametikoha. Siin kiirustas ta ooperi "Armastuse keeld" lavastamisega. Väheste proovide tõttu ebaõnnestus teose ettekanne. "Ma lootsin etteütlejale ja oma dirigendikepile," rääkis autor.
Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks. 1833. aastaga algas Wagneri iseseisev elu. Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures, kus tema vend oli lauljaks ja lavastajaks. Innustatuna Weberist, asus Wagner kirjutama muinasjutulise sisuga esikooperit "Haldjas". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga "Armastuse keeld" (1834-1836). Teos põhineb Itaalia eeskujudel. Muusikadirektorit Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad. Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi, sealt aga 1837. aastal Riiga ooperiteatri muusikadirektori ametikohale. Ent ka siine tegevus ei tõotanud rahulolematule ja terava kriitikaga noormehele head
annaabi.ee 
