Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"esihammastega" - 3 õppematerjali

Loomade sotsiaaldes suhtes
5
odt

Loomade sotsiaaldes suhtes

mära lubab täku endale ligi vaid inna tippajal.Enamasti mära kaitseb ennast löömisega või eemaldub täkust.Kui aga aeg on õige, siis lähenemisel hirnub ja tantsiskleb täkk energiliselt traavides, samal ajal sättides kaela kraatsiliselt kaardu.Täkk peletab teised ümbritsevad loomad peaga veheldes minema.Märani jõudnuna ta höristab(madal, vaikne hääl), nuusutab mära tähelepanelikult ja võib teda esihammastega näkitseda.Kui mära annab märku soosingust jätkab isasloom tema tuju uurimist lakkudas ja näkitsedes mära saba, laudjat ja jalgu.Tegelik paaritumine kestab üldiselt pool minutit. Mära hoiab varssa esimestel elunädalatel karjast pisut eemale, et nendevahelise sideme tekkimine oleks täiuslik.Paari nädala möödudes ilmutab varss huvi teiste varssade vastu ja tihti saab tema kaaslaseks emasloomaga kõige lähedastemas suhetes oleva mära varss

Ökoloogia → Rannikumere keskonnakaitse
7 allalaadimist
MUTT
11
docx

MUTT

muskuse" lõhna ja tajudes peale vihma head huumust. Mutt on sedavõrd jõhker, et tarvitab toiduks ükskõik mis eluka, olgu see uss või hiir, kes on tema käiku kukkunud ja on vähe liikuv. Korraga võib mutt ära süüa 20-22 gr. vihmausse. Terve, või tükeldatud ussi sööb mutt lõpuni hoides seda oma jalakestega ja puhastades jalgadega seda mullast, ning töötades samal ajal esihammastega. Kui mutt on end täis söönud, siis ta sirutab oma keha välja ja magab umbes 4-5 tundi. Sellise elurütmi juures on imestama panev, et hoolimata oma väikesest kehakaalust ja kasvust, sööb mutt umbes 20-23 kg aastas. Muti kasulikkus ja kahjulikkus. Kuna mutt "töötleb" aasta jooksul läbi päris palju pinnast, siis ta ka kobestab seda ning seega mõjutab paljude taimede kasvu.

Bioloogia → Loomad
15 allalaadimist
Koeratõud
31
doc

Koeratõud

koonuosaks. Üla- ja alalug on tugevalt arenenud. Koonuselg on sirge, lohud vi kumerused ei ole soovitavad. Mokad on pingul, hästi liibuvad ja tumedad. Nina peab olema must. Hammastik peab olema terve, tugev ja täielik (42 hammast vastavalt tavapärasele hambaskeemile). Saksa lambakoeral on käärhambumus, s.t. likehambad peavad kääritaoliselt vastastikku haakuma, kusjuures alalua esihambad likuvad ülalua esihammastega. Tang-, üle- ja alahambumus on vead nagu ka suured vahed hammaste vahel. Veaks loetakse ka otsehambumus, kus likehambad sulguvad sirgjoonel. Lualuud peavad olema tugevalt arenenud, et hambad saaksid sügavale hambaliistule kinnituda. Silmad on keskmise suurusega, mandlikujulised, veidi kaldu asetusega ja mitte esiletungivad. Silmade värv peaks olema vimalikult tume. Silmatorkavalt heledad silmad ei ole soovitavad, kuna nad rikuvad koera välisilmet.

Loodus → Loodusõpetus
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun