ajavahemiku jooksul. Sellest aga ei järeldu, et iga stabiilne süsteem on sobiv praktiliseks kasutamiseks. Praktiliselt mittesobivad on nt. süsteemid, kus tasakaaluoleku taastamise kestus on suurem lubatavast või on siirdeprotsessi võnkumiste amplituud liiga suur. Üldjuhul on automaat-juhtimisstruktuur kasutuskolblik, kui tema siirdeprotsess on nõutava kvaliteediga. Siirdeprotsessi kvaliteedi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi põhinäitajaid : staatiline ehk püsitalitlusviga Ý; esifrondi kestus tr; siirdeprotsessi kestus ts; maksimaalne ülereguleerimine ý ja sellele vastav aeg tm; võnkuvus ehk poollainete arv võnkuva siirdeprotsessi kestel. Staatiline ehk püsitalitlusviga Ý iseloomustab süsteemi täpsus ja on siirdeprotsessi väljakujunenud püsioleku ning juhttoimega maaratud püsiolekute vahe. Süsteeme, mille staatiline viga on võrdne nulliga nimetatakse astaatilisteks süsteemideks.
Sünkroonne siin Kõik tegevused on seotud sünkrosignaaliga. Kõik tegevused on seotud esi või tagafrondiga. Näiteks kolme taktiga mälust lugemine. Esimese takti alguses paneb protsessor aadressisiinile aadressi. Tagafrondi ajal väljastab protsessor mälust lugemise signaali. Teise takti tagafrondi ajal väljastab mälu aadressile vastava sõna andmesiinile ja samal aja teatab signaaliga Ready andmete valmisolekust. Kolmanda takti esifrondi ajal loeb protsessor andmeb andmesiiinilt. Tagafrondi ajal lõpetab mälu andmesiinil andmete väljastamine, samuti signaali ready. Protsessor lõpetab aadressi väljastamise ja võtab mälust lugemise signaali ära. Protsessori andmeedastuse kiirus ei ole alati vastuvõetav süsteemi aeglasematele komponentidele. Näiteks mälust lugemisel võib aeglasem mälu vajada edastamiseks lisaaega. Kui õigeks ajaks ei ole valmisolekusignaale Ready siis genereeritakse vahele ootetakt. Neid
Kollektor-emitteri vaheline IC = 50 A, UGE = 15 V, j = 25°C 2,1 V UCE(sat) küllastuspinge IC = 50 A, UGE = 15 V, j = 125 °C 2,4 V QGG Paisu laeng UGE = 0...+15 V 120 nC td(on) Avanemisviivitus RG(on) = 22 , UCC = 300 V, 50 ns tr Esifrondi kestus IC = 50 A, j = 125 °C, 40 ns E(on) Avanemisenergia UGE = ±15 V 2,5 mJ td(off) Sulgumisviivitus RG(off) = 22 , UCC = 300 V, 300 ns tf Taastumisaeg IC = 50 A, j = 125 °C, 30 ns E(off) Sulgumisenergia UGE = ±15 V 1,8 mJ Joonis 3
cdma suure ajakonstandiga ahela korral sõltub kuju peale ajakonstandi väärtuse veel ka sisendimpulside arvendusest vaatleme esmalt olukorda kus impulside arvendus on piisavalt suur, suure ajakonstandi ahela korral ei jõua siirdeprotsess impulsi kestel kuigi kaugele. St. pinge kondensaatoril tõuseb lineaarseks kuna siirdeprotsess toimub eksponendi algosal siis on pingetõus kondensaatoril lineaarne kondensaator tühjeneb pingetakistusel mis on ka ühtlasi ka väljundpinge on esifrondi kestel on võrdne sisendpingega ja hakkab siis langema koos kondensaatori tühjenemisega tulemusena tekib impulsi horisontaalse langus. Impulsi lõppedes tekkib tühjenemis voolust. Tekib impulsi horisondi moonutus delta U. Sõltub ajakonstandi ajakonstandi ja impulsi suhtest, mida suurem on ajakonstant seda väiksem on horisondi langus sest vähemal määral jõuab kondensaator impulsi vältel laaduda. Kui soovitakse juhtida
3. . . 8 ja lainete levimiskiirus v : 120...180 m/ps. Pikkadeks loetakse neid kaableid. mille pikkus įįĮetab teatud kriitilist pikkust ļr, (l, ļķ.). 1) . Ī ,', t ' 'f į Į.r _ ' 1.4) 2 kt"ts l,. on impulsi esifrondi kestrrs. Piki kaablit leviv impulss peegeldr.rb sel juhul kaabli lõpust (s. o. mootori klemmidelt) ajaintervalli Į,l2 pärast tagasi ja peegeldunud impulss .iõuab vaheldi klemmidele pärast ajaintervalli t,.' Pärast teist peegeldr-rmist Įisandub peegeldunuci impulss esialgsele inrpulsile. Icleaalse peegeldunrise pūuĮ tõuseb pinge väär1us võrreldes esialgse impulsi tipp-pingega kuri 2 korda. Tegeli peegeldumistegul krrs^ nlootori klemmidel
annaabi.ee 
