Kuidas Jonksu endale pruuni nahavärvi sai e. kuidas Jonksust neegrite esiema sai Ennevanasti olid kõik inimesed heleda nahaga. Samuti nägid nad välja üpris ühesugused. Kandsid kõik ühesuguseid soenguid ja sarnaseid riideid, elasid oma majakestes ning sõid enda kasvatatud toitu. Niisiis elas ühes sellises linnas üks tüdruk, kellel nimeks Jonksu. Ta oli rõõmsameelne ja tragi tüdruk, armastas palju uurida ja tegutseda. Sageli sattus ta sekeldustesse ning inimesed arvasid, et ta peaks olema ettevaatlikum. Joksu aga ei tahtnud olla ettevaatlik, tema tahtis palju avastada ja kõike proovida. Nii juhtuski kord, et Jonksu leidis ükskord imeliku kivi. See ei olnud üldse tavaline kivi vaid väga eriline. Eriliseks tegi selle kivi see, et tavaliselt on kivid katsudes külmad aga see oli täitsa soe, isegi natuke kuum. Samuti läikis ta põnevalt punaselt ja nagu hiilgas väheke...
Tammsaare on arvamusel, et kogu inimkonna kultuuri ajalugu läbib vastuolu matsi ja vurle vahel. 1921 ,,Juudit" tragöödia Ainestik on pärit piiblist ja maailmas juba käsitletud. Sündmustik toetub piiblimotiivile. Peategelane Juudit, kes kuulub Petuulia linna kõrgkihti. Tugev naine, lasi tappa oma esimese mehe. Petuulia on vaenlaste poolt ümber piiratud ning Juudit plaanib minna vaenlaste poolele ja võita väepealiku Olovernese poolehoid. Tahab saada esiemaks uuele dünastiale. Olovernes pole huvitatud võimust ning lükkab Juuditi ettepaneku naerdes tagasi. Alavääristatud Juudit aga tapab vastutasuks Olovernese ja läheb tagasi kodulinna, kus ta võetakse vastu kui kangelannat, aga ta taipab, et tappis oma elumõtte. Ning ta läheb rauga juurde ja mõistab, et on tupikus. 1922 ,,Kõrboja peremees" Anna tahtis Villut, sest Villul oli visioon, samas oli ta ka allaandja (andis kodu ja elu). Isa ei
aastateni debatid, läänes kaotati orjus. Kriitika faas. Siiamaani vaieldakse kumb orjuse kaotamisel oluline, kas moraalsed kaalutlused või majanduslikust aspektist lähtuv. Tegemist ikkagi igal juhul filosoofilise, mentaalse muutusega. Kolmas faas 19. sajandi II poolest tänapäevani ehk eitav norm orjuse suhtes. Inimõigustega orjus kaotatud, ebaloomulik seisund. Kuigi orjus pole kadunud, orje u 20 miljonit. 2. Mille poolest erineb orjus pärisorjusest? Orjust on peetud esiemaks kõikidele mittevabaduse vormidele. Kõiki vorme võib mingil kujul pidada orjuseks. Orjus on üldnimetus, ühtegi konkreetset orjuse praktikat ei saa pidada esiemaks teistele orjustele. Orjus on alati olnud pigem iseeneslikult tekkiv, tal ei pea olema pretsedenti, mis oleks eeskujuks. Nii orjus kui pärisorjus, neile ei saa anda definitsiooni. Debatid tähenduse üle. Orjus esinenud nii pikka aja jooksul, orjuse praktikaid nii palju, et sotsiaalseid ja
annaabi.ee 
