Käsitleti kui kaitsereziimi rikkumist. Süüdistati mitte ainult kohalviibijaid vaid ka akadeemilisi organisatsioone, millesse nad kuulusid. Rünnakud korpide ja seltside vastu. Valitsuse järgmise otsusega likvideeriti üliõpilaskonna edustus. Valitud juhatus võeti maha, määratud pandi asemele. Ametisse üliõpilaskonna kuraator. Seepeale tollane rektoraat (Johan Kõpp, Perlitz jne) astus täies koosseisus tagasi. Võttis valisuse hoogu maha, tõmmati esiealgu ülikooli ründamisel tagasi. Räägiti läbi ja rektoraadi liikmed võtsid oma tagasiastumise tagasi. Tegeldi ka üksikisikute tasandil ,,lämmatamine". 34 a lõpuks praktiliselt kõik vapsid vabastati, ainult 7 jäid veel istuma. 34 detsembris andis Päts järjekordse dekreedi, millega sõjavägede üplemjuh ja siseminister said õiguse kinni pidada kõiki isikuid, kes ohustavad avalikku korda ja julgeolekut, ilma kohtuotsuseta.
analoogia Lätiga. Oli ka majanduses tõusuaeg. Oldi väga entusiastlikud, kuna läks hästi. Oodati suuri kasumeid. Aastaks 1883 oli seltsi liikmete arv tõusnud 1000 inimeseni. Aktsiakpital, mida laevaselts evis, oli ületanud 200 000 rubla piiri. Majanduslike huvide juurde kuulus ka rahvusliku idee levitamine, rahvuslik agitatsioon. Rahaliselt toetati mitmeid rahvusliku liikumise ettevõtmisi. Jakobson hakkab püüdma mitmeid Hurdale kuuluvaid kohti üle võtta. Paljuski õnnestub. Esiealgu ei õnnestu EKS-s, kus Hurt jääb presidendiks, ega Aleksandrikooliliikumises. Kahe mehe omavahelist tüli oskas ära kasutada baltisaksa ajakirjandus. Sakala oli turuliider. Baltisaksa ajakirjandus hakkab välja andma ka mitmeid lehti. Jakobsoni ja Hurda suhted valab üks küsimus veelgi õli tulle. 1879. aastal juhtus äpardus Sakalaga. Sakala sai 1879. aastal baltisaksa õrrituste tulemusel kahekuuse keeluaja. Jakobsoni süüdistati sotsialismi propageerimises