3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuheteid pidi selja-ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus
3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) –vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuheteid pidi selja-ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus
annaabi.ee 
